Ummamuudu seenehull leiab saaki põuast hoolimata

Marje Mürk kasutab seenelkäiguks sobivaid hetki aasta läbi, olgu kevad, suvi, sügis või talv. Lume alt ta saaki üldjuhul otsima ei tiku, sest söögikõlblikud seened kasvavad ka puutüvedel ja -okstel. Foto: Ain Liiva

Omalaadset rekordit püstitav Võrumaa seenehuviline Marje Mürk on uue tähise lävel: 45 kuud jutti kodukandi metsadest söögikõlblikke seeni korjanud naisel täitub mõne kuu pärast täpselt neli aastat ajast, mil ta rekordiüritust alustas.

Ennast naljatamisi seenehulluks («Kui seenehull ei kõlba öelda, siis võib nimetada ka peenemalt – mükopervert,» mainib kõnealune ise humoorikalt – M. M.) nimetavast Mürgist kirjutas Postimees viimati mullu detsembris, mil naise rekordiseerial täitus kolmas aastaring ning tema ämbrisse rändasid pirakad sametkõrgesed.

Eesti tuntud mükoloogidelt tunnustavaid sõnu kuulnud ja kutse nende seenelaagrisse saanud Mürk märkis, et seljataha jääv kevadsuvine periood kujunes seenel käies keerukaks. «Probleem on tegelikult täitsa suur, sest olen sel aastal suutnud teha päris mitu seeneretke alapealkirjaga «Millised seened kasvavad kõrbes?»,» mainis ta.