Narvas tähistatakse esimesed varjumiskohad

Eesti esimene avalik varjumiskoht Tallinnas Vabaduse väljaku all. Foto: Sander Ilvest

Päästeamet ja Narva linnavalitsus tähistavad neljapäeval linna esimesed seitse varjumiskohta.

«Me kõik peame valmis olema kriisiks ja varjukohtade loomine meie inimestele on üks valmisoleku viis. Me oleme Päästeametile väga tänulikud koostöö eest,» rääkis Narva linnapea Katri Raik (SDE).

Ida päästekeskuse juhi Ailar Holzmanni sõnul ei ole Narva linna jaoks tänane varjumiskohtade arv piisav. «Nii linnavalitsusel, korteriühistutel, aga ka ettevõtetel tuleks leida ja kohandada veel ruume, mida saaksid inimesed ohu korral kasutada.» 

Avalikud varjumiskohad tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitse märgisega Narva linnavalitsusele kuuluvates hoonetes:

• sotsiaalabiameti hoone aadressil Malmi 5a;
• bastioni käigud Pimeaia 1;
• administratiivhoone Haigla 6;
• administratiivhoone Kerese 20;
• linnavolikogu hoone Peetri plats 1;
• linnamajandusamet Peetri plats 3;
• linnavalitsuse hoone Peetri plats 5.

Hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra kontrollis üle päästeameti inspektor. Varjumiskohtade valikul lähtutakse põhimõtetest, et varjumispaik on maa all, raudbetoonist ja ilma akendeta. Asuma peaks varjumispaik kohas, kus lähiümbruses võib tänavatel viibida palju inimesi või siis on selles piirkonnas palju inimeste varjumiseks mittesobivaid ehitisi. Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad.

Tänaseks on saadetud kõikidele Ida- ja Lääne-Virumaa kohalikele omavalitsustele kiri piirkonna varjumiskohtade valimiseks. «Rakvere ja Sillamäe linn on meile oma varjumiskohtade nimekirjad saatnud. Loodame, et veel sel aastal saavad kõikides omavalitsustes esimesed avalikud varjumiskohad märgistatud,» rääkis Holzmann.

Tähistatud kohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele sõjalise ohu, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemse ilmastiku, suure põlengu, keemiarünnaku, massirahutuse jms korral. Ohuteavituse annab Päästeamet meedia kaudu või muid kommunikatsioonivahendeid kasutades. Välja töötamisel on ka asukohapõhine teavituse süsteem ehk elanikele saadetakse ohu korral SMS.

Rahvusvaheline varjumiskoha märk tähendab, et sõjaõiguse mõistes on tegemist tsiviilkaitseülesandega objektiga, mida ei tohi rünnata või muud moodi survestada. Nende hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga.

Regulatsioon varumiskohtade kohta tuleneb 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse lisaprotokollist. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada kõigile linnaelanikele.