Peaminister Kallas Hayeki auhinna tseremoonial: ehk on nüüd käes aeg, mil kuulatakse ka meid

Peaminister Kaja Kallas pidas tseremoonial tänukõne. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Eesti peaminister Kaja Kallasele, Läti valitsusjuht Arturs Krišjānis Kariņšile ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytėle anti täna Berliinis toimunud pidulikul tseremoonial demokraatlike väärtuste kaitsmise ja liberaalse majanduspoliitikat elluviimise eest üle Friedrich August von Hayeki fondi rahvusvaheline auhind.

Peaminister Kaja Kallas märkis oma tänukõnes, et Eesti edusammud viimase kolme aastakümne jooksul on tingitud väga paljudest teguritest. «Kõige olulisem on olnud meie inimeste soov ja sihikindlus otsida paremat elu ja ehitada üles parem ühiskond. Lisaks on Eesti valitsused läbi mitmete valimistsüklite järginud järjekindlalt põhimõtteid, mida rõhutas ka Friedrich Hayek. Nendeks on olnud läbimõeldud maksu-, eelarve- ja finantspoliitika. Samuti avatud turumajandus, mis edendab tugevat konkurentsi ja vabakaubandust ning pühendumus õigusriigi põhimõtetele ja korruptsioonivastasusele,» selgitas Kallas.

Peaminister tõi välja ka selle, et Euroopa demokraatlike väärtuste kaitsmine on täna sama aktuaalne kui Eesti taas ülesehitamise ajal. «Täna kaitseme neid väärtusi Ukrainas. Ukraina sattus Venemaa agressiivse sõjalise rünnaku alla, sest on demokraatlik riik, kes ehitas üles avatud turumajanduse ja soovib liituda Euroopa Liiduga,» ütles Kallas.

«Siinkohal soovin taas rõhutada, et kuigi Nõukogude Liit lagunes, ei kadunud kuskile tema imperialistlik ideoloogia. Ukraina pole ühekordse valearvestuse ohver. Oleme tunnistajaks Kremli pikalt kavandatud tegevusele, mille eesmärk on naaberriikide üle toore jõuga kontrolli saavutamine olenemata hinnast, mida see endaga kaasa toob,» sõnas Kallas oma sõnavõtus.

Peaministri sõnul olid märgid teiste riikide vallutamise soovist tegelikult pikalt ette näha. Sellest hoolimata keskenduti vajadusele suhelda Venemaaga ning tema huvidega arvestamisele. «See on olnud viga, mida ilmekalt illustreerib näiteks NATO liikmelisuse tegevuskava mitteandmine Ukrainale ja Gruusiale 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel. Venemaa tõlgendas seda kui nõrkust, kutset end Euroopas sõjaliselt kehtestada,» selgitas Kallas.

Samuti ei tohi me korrata neid vigu, mida tegime Venemaa agressiooni puhul Gruusias, Krimmis või Donbassis. Venemaa sai juurde territooriume ja sellele ei järgnenud piisavaid tagajärgi. «Kui me ei suuda agressorit oma piiridesse tagasi suruda ega mõista kohut sõjakuritegude üle, siis seame ohtu kogu senise reeglitel põhineva rahvusvahelise korra. Kui tuleme kasvõi mõne sammu kurjusele vastu, siis kogub ta sellest edasiseks ainult jõudu,» ütles Kallas.

Lõpetuseks rõhutas peaminister, et neil, kes jagavad Venemaaga ühist piiri, on erinev kogemus ja arusaam, kui neil, kellel on palju paremad naabrid. «Eesti ehitas üles demokraatliku riigi jälgides muuhulgas ka Hayeki põhimõtteid ning kuulates oma rahvusvaheliste sõprade ja nõuandjate õpetusi. Ehk on nüüd käes aeg, mil kuulatakse ka meid,» sõnas Kallas.