Karujaht läks uuesti käima

Fotokonkursi Vereta Jaht 2022 peaauhind, urahtav karu. Pilt on illustreeriv. Foto: Olavi Hiiemäe

Ringkonnakohus otsustas eile, et jätab rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotleti karujahi peatamist. Kohtu määrus edasikaebamisele ei kuulu.

Eesti Suurkiskjate taotluse kaebas kohtusse keskkonnaamet. Kohus leidis nüüd, et MTÜ argumendid ei ole piisavad, et need kaaluksid üles karude ettenähtud mahus küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasnevat kahju.

Keskkonnaamet sai ka võimaluse andmete täpsustamisel küttimismahtu keset jahihooaega vähendada. Ameti avaldatud küttimisandmete kohaselt oli 9. augusti seisuga kütitud 25 isendit. Kohus hindas, et keskkonnaameti kehtestatud võrdlemisi suur küttimismaht peaks vähendama erilubade vajadust.

«Esialgse õiguskaitse jätkuva kohaldamise korral võiks seevastu prognoosida vajadust väljastada erilubasid senisest oluliselt rohkem ja see omakorda tingiks karude senisest suurema küttimise väljaspool jahihooaega, mida ei saa pidada bioloogiliselt põhjendatuks,» selgitas kohus. 

Keskkonnaamet kehtestas 29. juulil pruunkaru esimese jao küttimismahuks Eesti territooriumil 90 isendit ning kinnitas küttimismahu jagunemise maakondade vahel. Halduskohus sai 10. augustil MTÜ Eesti Suurkiskjate esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Eestis karujahi kuni kohtulahendi jõustumiseni.