Sisuturundus

Põlvamaal valminud saunamajad ja kümblustünnid rändavad laia maailma

3. oktoober 2022, 00:00

Põlva lähedal tegutsevas Ecosauna Project OÜs valmivad aastas tuhanded kümblustünnid ja saunad, mis enamaltjaolt rändavad laia maailma Kanadast ja USAst kuni Jaapanini.

Ettevõttega seotud inimesed on sel alal toimetanud juba 15+ aastat, kuid Põlvamaal asub tootmine viimase 6 aastat. 2016. aastal osteti Himmastes veneaegsed tootmishooned, millesse on rajatud oma vajadustele vastav 4500 ruutmeetri suurune tootmine. Ecosauna Project OÜ juhataja Marek Kamla sõnul on 4-5 aasta jooksul investeeritud ca 500 000 eurot. investeeringutel on abiks olnud ka toetused, näiteks Kagu Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetmest saadi 50 000, mis kulus tootmishoone renoveerimiseks.

Investeeringuplaane on aga veelgi. „Tootmine vajab laiendamist, samuti on vaja välja ehitada kontoripinnad. Ega ükski ettevõte ei saa kunagi päriselt valmis ja nii ka meie,“ sõnab Kamla. „Hea meelega laiendaksime ka ettevõtte juures olevat ja praegu meie tootmisele energiat andvat päikeseparki, kuid täna seda teha ei saa, sest Elektrilevi küsib lisavõimsuse eest ulmelist summat.“

Algusest peale suund välisturgudele

Kamla sõnul on ettevõte algusest peale panustanud just välisturgudele ning praegu müüakse oma tooteid ca 30sse riiki. Näiteks huvitavamad kohad, kuhu jõuavad Lõuna-Eestis valminud saunad ja kümblustünnid on Uus-Meremaa, USA, Kanada, Jaapan. Saunu müüakse nii traditsiooniliselt tugeva saunakultuuriga Euroopa riikidesse, kui ka neisse kohtadesse, kus saun ei ole kuulnud inimeste igapäevaelu juurde (nt Inglismaa, Saksamaa). „Saunakultuur on väga levinud. Müüme praegu saunasid sinna kus veel mõni aasta tagasi saunatamisest midagi ei teatud. Näiteks 10 aastat tagasi oli saun sakslase jaoks väga võõras teema, kuid praegu võib öelda, et sakslastest on saanud saunarahvas,“ räägib Kamla. „Eriti jõudsalt aitas saunakultuuri levikule kaasa koroonapandeemia. Inimesed jäid kodudesse, raha investeeriti koduspaade rajamisse ning meie tellimuste nimekirjad muutusid väga pikaks.“

Kõige populaarsemad tooted on Kamla sõnul saunadest uus toode Frodo ja kümblustünnidest sari DeLux. „Kümblustünnid on viimase kümnendi jooksul palju muutunud. Varem olid nad üleni puidust ja kütmisaeg oli väga pikk. Täna on kümblustünnil plastikust sisu, ahi integreeritud ja kütmisaeg 1-1,5 tundi. Küllap järgmine samm on, et läheme üle elektriküttele ja tünni saab kütte panna telefoniäpist,“ sõnab Kamla. Samas lisab ta, et praegu on siiski väga kuum teema just puukütte kerisega ahjud.

Eestlane tahab suurt sauna

Kuigi enamik Ecosauna toodangut läheb välismaale, soetavad ka Eesti inimesed väga meelsasti kümblustünne ja saunasid. Võib küll öelda, et kümblustünnist on saanud sauna vaat et kohustuslik osa. „Nende toodete valmistajaid on Eestis palju, kuid paistab, et Eesti kliente jätkub kõigile. Eriti agaralt ostetakse meie tooteid suvekuudel, eriti kümblustünne,“ ütleb Kamla. „Kui aga läheb saunaostuks, siis tüüpiliselt tahab Eesti inimene suuremat mitme ruumiga sauna. Sellel peab kindlasti olema ka eesruum, kus saunaseltskonnaga mõnusalt sumiseda.“

Ecosauna aastakäive on 8-10 miljonit eurot. Tööd saab 40 töötajat, kelle osavate käte all valmib aastas 2000-3000 kümblustünni, 1000-2000 sauna ning mitmesugused kämpingumajad ja eritellimused. Kamla sõnul töötab ettevõttes palju pikaajalisi töötajaid ja üldiselt ei pea tööjõu üle väga kurtma – töötajaid leiab, kui sul ettevõttes on normaalsed tingimused ja hea palk. „Vaatame tulevikku positiivselt. Koroonaajal oli tööd isegi liiga palju, kuid praegu on tööjärg kenasti stabiilseks muutunud. Isegi kui Euroopas ollakse ostudega ehk ettevaatlikumad, siis Kanadas ja USAs turg kasvab,“ lisab Kamla.

Põlvamaa ettevõtjad oleksid valmis rohepöördesse investeerima

Põlva vallavanem Martti Rõigas ütleb, et Ecosauna Projecti iseloomustab ilmselt kõige paremini käesoleval aastal saadud tunnustus, milleks on ettevõtlusauhind Põlvamaa MASTIMÄND 2021. Selle auhinnaga tunnustatakse ettevõtet, mis on tegutsenud üle viie aasta, on oluline piirkonnale ja vallale ning edukas, stabiilne ja jätkusuutlik. „Kõike seda Ecosauna Projekt on,“ sõnab Rõigas. „Põlvamaal on kindlasti tegutsemiseelis kohapealset toorainet kasutavatel ettevõtetel, seetõttu ongi siin edukad puidu- ja toiduainetööstuse ning põllumajandusettevõtjaid.“

Vallavanema sõnul maadlevad Põlva kandi ettevõtjad täna sarnaste muredega, mis on valdavad üle kogu Eesti ehk kallinevad toorme- ja energiahinnad, suur palgasurve ning palju määramatust ja ebakindlust tuleviku ees. „Olen täielikult nõus välja toodud päikeseparkide murega, mis on hetkel takistuseks paljudele tootmisettevõtjatele üle kogu Põlva maakonna. Väga paljud ettevõtjad on selles osas koheselt valmis nö rohepöördesse investeerima ja seeläbi ka vähem saastavamalt tootma, aga järjest enam jääb see võrgu vastuvõtuvõimekuse tõttu kättesaamatuks,“ räägib Rõigas. „Ilmekas näide on, kui tootmisettevõttelt küsiti 100kw võimsusega päikesepargi võrku liitmiseks ca 3 miljonit eurot. Sellise hinnaga jääb see päikesepark rajamata.“

*Artikli ilmumine on rahastatud Kagu-Eesti programmist.