AK FOOKUS ⟩ Lapsel hirmuhigi otsa ees, vanemad neelavad rahusteid – tulemas on matemaatikatund

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi koolipsühholoogia vanemteadur Kaja Mädamürk. Foto: Erakogu

Nagu kirjeldavad matemaatikaärevusega laste vanemad, on tegu väga tõsise seisundiga, millega toimetulek on peredele väga vaevaline. Matemaatikahirm on tegelikult koguperehirm. Sestap palusime matemaatikaärevusest ülevaateloo kirjutanud ja selle teemaga tegeleval Tallinna Ülikooli vanemteaduril Kaja Mädamürgil veidi täpsemalt rääkida ärevuse mõõtmisest ja sedalaadi uuringute tagamaadest.

Kas testi- või eksamiärevus on valdavalt seotud hirmuga vigade ja eksimuste ees?

Tegelikult tuleks kogu aeg vigu teha, et matemaatikat õppida. Muidugi võib see, et vigu ei aktsepteerita, soodustada ärevuse teket. Aga matemaatikas me õpimegi vigade kaudu, et okei, see lahenduskäik ei sobi ja tänu veale sain seda teada. See ei tohiks olla midagi sellist, mis tekitab ärevust. Pigem on probleem see, kuidas õppimisel vigadesse suhtutakse.

Kui palju sõltub õppeaineärevus õpetajast, sest on ju õpetaja see, kes loob arusaama ja hoiaku vigadest ja eksimustest konkreetses õppeaines, näiteks matemaatikas?

Kõik õpilased ei ole selle suhtes nii vastuvõtlikud. Mõnele võib-olla sobib selline õpetamisviis või talle meeldib matemaatika mingil põhjusel ja teda ei häiri vigade mitteaktsepteerimine või läheb see lihtsalt temast kuidagi mööda. Kasvõi needsamad tulemused, mis meie uurimuses olid, et peaaegu igas klassis oli madala ja kõrge ärevusega õpilasi. Neil on sama õpetaja ja tõenäoliselt õpetab ta kõiki samamoodi, aga ühele õpilasele mõjub see ühtemoodi ja teisele teistmoodi.

Samas ei ole meil õppimiseks üldse vaja vigadesse negatiivselt suhtuda. Pigem võiksime õpetamises vastupidi liikuda ja areneda selles suunas, et vigade tegemine on okei. Mõnel õpilasel aitaks see ärevust vähendada ja mõnel ei olegi ärevust olnud.