/nginx/o/2022/04/17/14489926t1h4d71.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed said kolmapäeval kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerilt Tuuli Dunetonilt ülevaate ministeeriumi valitsemisala julgeolekuasutuste tegevusest, välisluureameti tegevusele kohaldatavatest järelevalvemehhanismidest ja uue peadirektori leidmise protsessist.
Komisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul on Eesti agressiivse naaberriigi tõttu julgeolekuolukord regioonis olnud juba enam kui aasta vältel pretsedenditult keeruline ning seetõttu on väga oluline, et kaitsepoliitika kujundajatel nii ministeeriumis, valitsuses kui riigikogus oleks täpne ja ajakohane teave otsuste langetamiseks, teatas riigikogu pressiteenistus.
«Viimastel nädalatel on Välisluureameti tegevuse suhtes olnud tavapärasest suurem avalikkuse tähelepanu. Võin kinnitada, et sellega seotud ametkonnad ning ministeerium on teinud ja teevad jätkuvalt konstruktiivset ja professionaalset tööd selle nimel, et Eesti julgeolek ja inimeste turvatunne oleksid tagatud. Alati saab arutada, kuidas meie riigikaitset veel paremini korraldada. Iseasi on see, kas niivõrd tundlikus valdkonnas nagu seda on luure, tuleb laialdane avalik arutelu alati kasuks. Pigem ilmselt mitte. On aeg avalikkuses tekkinud poleemikale joon alla tõmmata ja edasi liikuda,» lausus Kaljulaid.
Istungil käsitleti ka kaitseminister Hanno Pevkuri juhitavat protsessi välisluureametile uue peadirektori leidmiseks ning komisjoni liikmed toonitasid vajadust tagada välisluureameti tegevuse jätkusuutlikkus ja tulemuslikkus.
Samuti sai riigikaitsekomisjon Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitjalt küberturvalisuse alal Gert Auväärtilt ülevaate Eesti vastu suunatud küberrünnakutest. Auväärti sõnul on ummistusrünnakutest saanud välispoliitiline mõjutusvahend.
«Oleme näinud, et neid kasutatakse üle Euroopa riikide vastu, kus langetatakse ründajate silmis ebapopulaarseid otsuseid. Analüüsidele tuginedes teame, et ründeid viiakse ellu ka oluliste ürituste ajal või tähtpäevadel,» osutas ta. Auväärt lisas, et valitsuse investeeringud küberturvalisusesse aasta alguses on suuresti nullinud rünnakute mõju Eesti inimestele, kuid palju saab ja tuleb veel ära teha. «RIA pakub avaliku sektori asutustele viise, kuidas ennast kaitsta ning oleme abiks nõu ja jõuga. Konsulteerime tihedalt ka erasektoriga.»
RIA hinnangul on samasuguseid rünnakuid tõenäoliselt oodata ka tulevikus ning nendeks saab veel paremini valmistuda. RIA esindaja rääkis komisjonile ka eilsest elektrooniliste isikutuvastusvahendite teenuse katkestusest ja selle mõjust.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)