Kus on riigi rahakoti põhi? Ei kuskil, antakse valitsusest märku

Valitsusel on ees pingelised töönädalad. Foto: Eero Vabamägi

Koalitsioonierakonnad alustasid sel nädalal riigieelarve ja eelarve­strateegia läbirääkimisi. «Kui meie laenukoormus jõuab 30–40 protsendini, siis pole see absoluutselt mingisugune probleem Eesti jaoks,» võttis Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kõnelusi saatva teesi kokku.

Aprillis hindas eelarvenõukogu, et lisaeelarveks kaasatud laenuvahendid tõstavad Eesti riigi võlakoormuse 2026. aastaks 29,7 protsendini SKTst. Koroonakriisi eel oli valitsussektori võlg 2,4 miljardit eurot, 2021. aasta lõpuks juba 5,5 miljardit ning nelja aasta pärast jõuab see prognooside järgi 11,6 miljardi euroni. Isamaa ja sotsid tõdevad, et trend on loomulik ja paratamatu, isegi hädavajalik.

Läbirääkimisi kujundavad mustrid ja dünaamikad on tuttavad juba suve alguse koalitsioonikõnelustelt: Reformierakond kui «eelarve tasakaalu dogma» kaitsja kärbib Isamaa ja sotsiaaldemokraatide ambitsioonikaid plaane, kuni keskpõrandale kokku jõutakse. Konkreetsemalt riigi rahandusliku seisu kõrval ennustatakse, et kõige tulisemad arutelukohad võivad tabada mitmeid taristuprojekte, nagu maanteed ja ka Haapsalu raudtee, mis seni on justkui Keskerakonna südameasi olnud. Siseturvalisuse valdkonna palkadesse ning haridusse minevatest ressursidest ei saa küll tüliõun, küll aga kokkuleppepunkt selle vahel, mida soovitakse ning mida Reformierakond võimalikuks peab.