/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2022/08/31/14799508t1h212b.jpg)
Siin elavatel venelastel on 30 aastat olnud võimalus eesti keel ära õppida ning saada Eesti kodanikuks – seega peaks ütlema, et üleminekuaja soodustused on nüüd kehtetud, leiab erakonna Parempoolsed juhatuse liige Indrek Luberg.
Parempoolsed: agressorriigi kodanike hääleõigus kohalikel valimistel tuleb tühistada (7)
Eesti kaitsekulutused kasvavad, Venemaa propagandakanalite levikut on piiratud, punamonumente juba eemaldatakse ja eestikeelsele haridusele üleminek paistab juba käeulatuses. «Venemaa agressioon Ukraina vastu on toonud päevakorda mineviku tegematajätmised ning loonud võimaluse tegemata asjad nüüd kiirelt korda ajada,» ütles Luberg.
Venemaa kodanikele viisade väljastamise piiramine on oluline algatus, kuid on veel asju, mis korrastamist vajavad, leiab Luberg.
«Pea 30 aastat on Eestis püsivalt elavad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud saanud hääletada kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel. 30 aastat on inimestel olnud võimalus õppida ära eesti keel ja saada Eesti kodanikuks ning paljud on seda võimalust ka kasutanud,» lausus Luberg ja lisas, et järelikult pole ülejäänutel selleks huvi.
Heatahtlike kompromisside aeg on möödas
Küll aga on kolmandate riikide kodanikel kehtiva kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) alusel õigus Eestis hääletada ja mõjutada siinseid valimistulemusi ning osaleda niimoodi kohaliku elu korraldamises. Lubergi sõnul pole pooltes Euroopa Liidu riikides kolmandate riikide kodanikel valimistel hääleõigust, näiteks on nii Lätis ja Saksamaal.
«Ma ei arva, et peaksime nende eeskujul võtma valimisõiguse Eestis kõigilt välismaalastelt ja mittekodanikelt. Siin alaliselt elavad Norra või Austraalia kodanikud ei kujuta Eestile julgeolekuohtu ega avalda ka valimistulemustele märgatavat mõju. Meie regiooni suurim julgeolekuoht on agressorriik Venemaa Föderatsioon ning selle kodanike ja mittekodanike suur hulk Eestis mõjutab teatud piirkondades valimistulemusi märkimisväärselt,» toonitab Luberg.
Ta tõi välja Eesti Päevalehe tellitud uuringu, millest selgus, et vaid 43 protsenti siinsetest muulastest ei pea Venemaa rünnakut Ukraina vastu õigustatuks. See tulemus näitab tema sõnul ilmekalt, kui suur on vaenuliku naaberriigi propaganda mõju sellele elanike rühmale.
«Vene agressiooni tõttu on Eesti sunnitud veelgi enam tähelepanu pöörama oma julgeolekule ja rahvuslikele huvidele ning heatahtlikeks kompromissideks siin enam kohta pole,» rõhutas ta.
Põhiseaduse kallale pole vaja minna
«Me ei saa enam kauem taluda venekeelseid Narva volikogu istungeid või suuresti venemeelset Tallinna linnavõimu, mis juba aastaid vene kodanike ja mittekodanike häälte toel Eesti Vabariigi pealinna juhib, takistades näiteks eestikeelsele haridusele üleminekut ja soodustades teadlikult segregatsiooni jätkumist,» lausus Luberg.
Ta lisas: «Täna peaksime sarnaselt eestikeelsele haridusele üleminekuga selgelt välja ütlema, et üleminekuajaks rakendatud soodustused lõpetavad kehtivuse ja agressorriigi Venemaa kodanikud enam Eestis kohalikel valimistel osaleda ei saa.»
Tema sõnul ei ole selleks muudatuseks vaja muuta põhiseadust, mis sätestab, et omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud saavad hääletada seaduses ettenähtud tingimustel. Ka praegu keelab KOVVS hääletamist näiteks isikul, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.
Seega hääleõigusega seotud erandid sätestab ka praegu KOVVS ning piisab sellest, kui lisada sinna täiendav lõige: «Hääleõiguslik ei ole isik, kes on Vene Föderatsiooni kodanik või kellel puudub kodakondsus.»
«Kui tulevikus peaks mõni kolmas riik hakkama aktiivselt Eesti sisepoliitikasse sekkuma, siis saab seda negatiivset loetelu seaduses täiendada,» lisas Luberg.