Enn-Arno Sillari: Gorbatšov oli inimlik kõigi oma tugevuste ja nõrkustega

Mati Graf, «Rahvuskommunistid. Enn-Arno Sillari ja teised». Foto: Raamat

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei viimase poliitbüroo liige Enn-Arno Sillari ütles Postimehele, et Mihhail Gorbatšov tähendas Eesti jaoks palju. Sillari peab Gorbatšovi suurmeheks, kellele tuleb olla tänulik, et Eesti iseisvumine taastus ilma verevalamiseta. 

Enne Nõukogude Liidu lagunemist Gorbatšoviga pidevalt kontaktis olnud Sillari on veendunud, et nõukogude liidril ei olnud süüd iseseisvuslaste verises mahasurumises. «Seda ilmselt paljud ei tunnista, ning polegi vaja. Mina olin temaga vahetult koos,» ütles Sillari.

Üks tema suur teene Eestile oli see, et ta hoidis NLKP Keskkomitee ja poliitbüroo eemal Eesti üle otsuste langetamisest, võttis Sillari lühidalt kokku Gorbatšovi rolli. «Nad nõudsid, et on vaja kehtestada siin NSV Liidu presidendi otsevõim ning viia Eestisse sisse sõjavägi. Siin olid nende sõnul võimul natsionalistid,» meenutas Sillari.

Sillari sõnul oli Gorbatšov kategooriliselt selle vastu, et kasutada jõudu inimeste vastu, ning selle ärahoidmist olevat ta võtnud väga tõsiselt. «Nägin seda oma silmaga ja kuulsin ise. Olen temale ääretult tänulik, et ta suutis ära hoida Eestis sellise olukorra, mida me näeme praegu Ukrainas,» ütles Sillari. 

Tema sõnul süüdistatakse Gorbatšovi ülekohtuselt Leedu 1991. aasta 13. jaanuari veresauna pärast. «Gorbatšov ei teadnud sellest midagi, sest sõjavägi keeras talle käki,» väidab Sillari ja lisab, et oli ise juures, kui Gorbatšov sõimas – vene keele kogu mahlakust kasutades – Leedu esikommuniste Vilniuses toimunu pärast.

Sillari jääb Mihhail Gorbatšovi meenutama inimliku ja kõigi oma tugevuste ja nõrkustega inimesena. «Ta oli väga perekeskne, olles lahutamatu oma naisest Raissast. Naise surm 1999. aastal mõjus talle väga masendavalt. Ta hoidis väga ka oma tütart,» meenutab Sillari.

Sillari hinnangul oli tähelepanuväärne seegi, et nõukogude liider ei võtnud viina, mis on Venemaal üsna ebatavaline.