Kuula Postimehe podcast'e päevakajalistel, kultuuri, spordi ja meelelahustuslikel teemadel.
SÕJASTUUDIO: Neeme Väli
Venemaa on koondanud enam kui 50 000 sõjaväelast piirioblasti Sumõ ümber. Mida venelased plaanivad ja kas neil on suuremaks pealetungiks jõudu, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» kindralmajoriga reservis Neeme Väliga. Saatejuht on Ulla Länts.
JULGEOLEK TÄNA: Kas diplomaatia on surnud või tundmatuseni muutunud?
«Julgeolek täna» on omalaadne julgeoleku briifing avalikkusele, sest tavaliselt analüüsitakse sellel tasemel vaid suletud uste taga. Saadet veavad Erkki Koort ja Meelis Oidsalu.
Selle saate peamised teemad on Aasias alanud India ja Pakistani vaheline konflikt ning tulevikudiplomaatia.
MIS MEIST SAAB? Andrus Ansip: «Poliitikud hakkasid kulutama nagu oleksime viie rikkama riigi hulgas.»
Podcast «Mis meist saab» on vestlussaade, kus saatejuht Mart Normet otsib koos Eesti mõjukamate inimeste ja oma ala spetsialistidega vastuseid suurtele küsimustele. Me kõik armastame elu. Aga millist elu? Me kõik armastame Eestit. Aga millist Eestit? Millist Euroopat, millist maailma? Tehisintellekt, sõjad, energiarevolutsioon, demograafia kriis, kultuurilised nihkepunktid - kuidas sellises keskkonnas ületada hirmud ning leida elu eesmärk ja isiklik õnn? Otsime vastuseid, kuidas teha Eesti õnnelikuks?
Postimehe videopodcasti «Mis meist saab?» üheteistkümnendas osas on saatejuht Mart Normeti külaliseks pikaaegne Eesti peaminister Andrus Ansip.
Vaata uut video-podcasti siit
/nginx/o/2025/03/20/16723919t1hf97b.png)
NAISTEJUTUD 402 Birgit Kermes ja Teet Kask: Hämmastav fakt - 30% treeningu efektist saab kätte ka mitte midagi tehes. Räägime unistamise jõust
Mõni pingutab naba paigast, aga ei saa tulemusi. Teine ei pinguta justkui üldse, aga õnnestub suurelt ja säravalt. Milles on võti? Vaata saadet - saad teada. Vastus on üllatav, aga see töötab. Ukse sinu paremasse homsesse avavad Birgit Kermes ja Teet Kask. Nii paljude inimeste elu on selline - kohustuste koorem lasub kaelas ning enda unistusteks pole aega. Aga kas ikka pole? Tegelikult on see kuldvõtmeke! "Unistamine on meie eksistentsi alus," kinnitab Teet. "Kõike, mida sa suudad ette kujutada, seda sa tegelikult suudad ka teha," lisab Birgit. Jah, unistamise teema on väga tähtis, lausa elu võtmeküsimus.Birgit on Baltikumi kõrgeima kvalifikatsiooniga neurolingvistilise programmeerimise treener ning Teet Kask maailma lavadel ilma teinud ning mitmekülgselt tunnustatud artist, koreograaf, lavastaja, kuraator ja õppejõud. Usu, sa tahad kuulata, mida neil kahel on öelda. Toetume teaduslikult tõestatud faktidele, mitte soovmõtlemisele.Kas teadsid, et 30% treeningu efektist saab kätte ka mitte midagi tehes? Konks on kuidas. Paraku töötab see ka vastupidi - võid treenida ja pingutada nii, et naba paigast ning ise kogu tulemuse ära nullida. Meie ajul on uskumatult suur jõud kõike mõjutada.Kas teadsid, et meie ajud suhtlevad ka mitteverbaalselt?Kas tead, milline meel juhib enamikke meie otsuseid? Hämmastav on fakt, et suurem osa inimesi arvab pigem vastupidi.Harutame lahti ka mõistatuse, miks osad inimesed on tõelised magnetid ja teised peletavad eemale nagu paha hais, ehkki näiliselt võivad mõlemad sama kenad välja näha ning sarnaselt käituda. Võti peitub muus.Kuula saadet - see on päris tihe ja vajab kaasamõtlemist, aga annab palju võtmeid, mida oma elus kohe kasutada saad!Tule kaasa unistama! Selleks ava lehekülg hakkablooma, vali endale sobiv unistamise viis - kas üksi, perega, tiimiga, veelgi laiemalt. Pane oma unistused kirja ja mitte niisama - tulemit analüüsitakse põhjalikult loomaks meile kõigile reaalselt paremat homset! Kui sind kõnetas Birgit Kermes - tema koduleht ja kui Teet Kask - tema koduleht. Kõik saate "Naistejutud" osad saad järele kuulata Pleierist. Ajee! Saime tagasi ka Naistejuttude Insta - tule, jälgi meid!Leia Naistejutud ka Facebookist. Ava Naistejutud Spotifys ja pane meile tärne. Aitäh!
RAUDSAARE DIALOOGID: Mihkel Kunnus
Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar intervjueerib üht tuntud või tähelepanuväärilist Eesti inimest.
Mille poolest erineb trinokkel monoklist või binoklist? Mihkel Kunnuse sõnul on Trinokkel midagi, mille abil vaadata tulevikku. Trinokkel hakkab lugejale pakkuma arutlusi, analüüse ja kogemuslugusid kasvu piirideni jõudnud maailmast. Postimehe tellijatele on Trinokkel täies mahus näha ka veebist: http://trinokkel.postimees.ee. Eestil on mõndagi õppida maailma kogemustest, kuid on maailmale ka üht-teist pakkuda. Räägime Mihkel Kunnusega, kuidas Trinokkel seda teeb; aga räägime ka peatoimetaja isikust, semiootikast ja Supilinnast Tartus.
Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
SODIAAGISOSINAD: Saabub uus kiirus ja kergus, mis võib üllataval kombel isegi südameid avada
Nädala alguses vaatavad horoskoobifanatt Dagmar Lamp ja astroloog Margit Korbe taevasse ning räägivad lahti, mida järgmised päevad meile toovad. Lõpetuseks tuleb ka sõnum tarokaardilt, mida sel nädalal silmas pidada.
Lennukas kuuloomine õhu- ja tule-energias on alanud, millele järgneb Merkuuri-Päikese "ülemine ühendus" Kaksikutes ning Veenuse-Chironi ühendus Jääras. Astroloogiasõnastikus tutvume asteroid Samadhiga ning nädalat tuleb toetama kirglik ja särtsakas Sauade rüütel.
KESKTORMAJAD: Kohtunikke pole mõtet süüdistada, kui ise oled halb
«Kesktormajad» on Postimehe jalkasaade, kus räägitakse välismaa vutist sama kaootiliselt ja lustakalt, nagu ühele õigele kesktormajale kombeks. Räägime asjadest nii, nagu need on – ausalt ja ilustamata. Saadet teevad Postimehe spordiajakirjanikud Marko Susi ja Tõnis Grepp, kuid vahel võib juhtuda, et nendega liitub keegi kolmas või isegi neljas. Saade on eetris igal teisipäeval!
Postimehe jalgpalliteemalise taskuhäälingu «KESKTORMAJAD» 28. episood käsitleb Inglismaa Premier League'i lõppvaatust, Euroopa liiga finaali ja Cristiano Ronaldo tulevikku.
Saates tuli jutuks:
- Premier League'i viimane voor ei pakkunud üllatusi.
- Aston Villal pole mõtet süüdistada kohtunikku, sest nad mängisid kohutavalt.
- Tottenham Hotspur alistas kohutavas finaalis Manchester Unitedi.
- oovitus ühele Man Unitedi noormängijale: ole vait ja näita, et oskad mängida.
- Kas Cristiano Ronaldo lahkub Saudi Araabiast?
- Ennustus
VASTUVOOLU: Aavik ja Zirk teevad puust ja punaseks selgeks, mis on Eneli Jefimova edu saladused!
Postimehes alustab ujumispodcast «Vastuvoolu», mis rõhutab: püsige lainel! Saade ise teeb seda läbi suurepäraste saatejuhtide, sest mikrofoni ees on Pariisi olümpia 7. koha omanik Kregor Zirk ning Eesti juhtiv ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik Priit Aavik.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kolmandas episoodis lahkavad Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) tänavu kevadel (jälle) ridamisi Eesti rekordeid püstitanud Eneli Jefimova edu tagamaid. Kui sõnastada väga lühidalt, jaotuvad Jefimova edu saladused kolmeks suureks alateemaks. Esiteks pööraselt kiire, tugev ja efektiivne (võib-olla isegi maailma kõige efektiivsem!) jalalöök.«Kui tipptasemel rinnuliujumine lihtsustatult tükkideks jagada, on neid tükke kolme: jalalöök, kätetõmme ja ajastus. Eneli salarelv on algusest peale olnud kiire jalalöök. Ajavahemik jalalöögi algusest selle lõpuni on Enelil väga lühike,» selgitab Aavik. Teiseks jalalöögi ja kätetõmbe täpne ajastus, mida ta on saanud timmida tänu jalalöögi võimsusele. «Kätetõmme teoorias tundub väga lihtne, aga tipptasemel ei ole see Soome turisti konn. Esmalt tuleb vesi välja lükata, siis tagasi tõmbesse sisse tuua ja lõpuks sirutada,» räägib Aavik. Timmitud tõmbega omakorda on seotud tempo, sest tippujumises on sportlasel täpselt paika pandud, mitu tõmmet ta võistlusolukorras ühe basseinipikkusega teeb, kusjuures see arv võib distantsi käigus erineda. «See ongi tippujumise iva - mitte liiga kiiresti sahmida!» rõhutab Zirk. Kolmandaks kõva võistlusnärv, mida Jefimova senine karjäär ilmekalt tõestab, sest pea igal olulisel võistlusel on Sillamäelt pärit ujuja saavutanud kas väga hea aja või kõrge koha. Päris sageli ka mõlemad korraga.«Pinge on privileeg. Kui tunnet enne starti pinget, siis on see võistlus sportlase jaoks oluline. Eneli on nende olukordadega fantastiliselt hakkama saanud. Juba noores eas. Ta pääses ju 14-aastaselt Tokyo olümpial poolfinaali ja ujus oma tulemuse välja,» meenutas Zirk.
Saate teises pooles võtavad Aavik ja Zirk ette seitse ujumisega seotud müüti ning panevad paika, kas need vastavad tõele täielikult, osaliselt või üldse mitte.
Müütideks on:
- Enne ujumist ei tohi süüa
- Võistlustrikoo muudab ujuja kiiremaks
- Kõik ujujad pissivad basseini
- Ujumine on igav spordiala
- Kiiremini ujumiseks tuleb liigutada käsi ja jalgu kiiremini
- Ujujad raseerivad, et olla vees kiiremad
- Osates ujuda ei ole võimalik uppuda
Ujumispodcast "Vastuvoolu" ilmub iga kuu esimesel kuupäeval.
KULTUURIS KUUM #124: Koomik Aleksandr Popov räägib sellest, miks tema raamatuid loeb
Postimehe kultuuritoimetuse taskuhääling «Kultuuris kuum» pöörab oma valgusvihu kõigele, mis kultuuris parasjagu suisa säriseb. Olgu selleks siis värskeim Eesti mängufilm, aasta oodatuim muusikasündmus või sõgedalt põnev teatrietendus mõnes Eesti teatris. Külas käivad põnevad kultuuritegelased, valdkonna spetsialistid ja loomeinimesed, keda ühendab armastus kultuuri vastu. Saadet juhivad Tuuli Põhjakas ja Ralf Sauter.
Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» käis külas koomik Aleksandr Popov, kellega ei tulnud jutuks mitte stand-up või nalja tegemine, vaid hoopiski kirjandus. Üheks põhjuseks on loomulikult HeadRead festival, mis kolmapäeval algas, teisalt aga oli põhjuseks lihtsalt see, et kirjandus meid mõlemaid kõnetas. Popoviga vestles kultuuriajakirjanik Tuuli Põhjakas.
VARIVALITSUS: Jaak Aaviksoo: rahvuslikest huvidest, usaldusest ja vajalikest otsustest
Igal neljapäeval jõuab vaatajateni valitsuse pressikonverents. Postimehe arvamustoimetuse saade «Varivalitsus» pakub päev hiljem ehk iga nädala reedel koalitsiooniparteide otsustele opositsioonipoolset alternatiivset vaatenurka.
Saate «Varivalitsus» kuueteistkümnendas osas reedel 30. mail arutlevad Postimehe otsestuudios Urmas Reinsalu ja akadeemik Jaak Aaviksoo rahvuslikest huvidest, usaldusest ja vajalikest otsustest.
PARC FERMÉ: Kas F1 omanik ostab WRC ära ja võtab FIA üle?
Rallimaailm pakub igal nädalal jutupunkte, mida ei jõua lehe- või veebiveergudel pulkadeks lahti võtta. Olgu «Parc Fermé» teie kaaslaseks rallirägastikus orienteerumisel!
Postimehe rallisaade «Parc Fermé» kutsus sel nädalal külla Kuku taskuhäälingu «PowerStage» tegijad Rauno Paltseri ja Gustav Kruuda. Pikas erisaates arutati mitmeid teemasid, kuid lõviosa kuulus WRC tulevikule. Väidetavalt on WRC-sarja omandamisest huvitatud F1-te korraldav Liberty Media. Mis saab sel juhul Rahvusvahelisest autoliidust (FIA), kui ühe promootori kätte satuksid kaks tipmist autospordisarja? Saatejuhid on Karl Mihkel Eller ja Kauri Pannas.
OMA TUBA, OMA LUBA: 5.14 Püssirohuvandenõust kibeda kontorikohvini – siin on kõik, mis eetrisse ei jõudnud
Mida teeb inimene kodus? Saates «Oma tuba, oma luba» räägivad Kristina, Triin ja Madis sekeldustest, õnnestumistest ja muidugi filigraansetest fopaadest, mis muidu koduseinte vahele jäävad. Kasulikud nõuanded kolmelt amatöörkodukoojalt ja külalisekspertidelt, serveeritult mahlases huumori kastmes!
Hooajale paneb lõpu see, mis esimesel ringil eetrisse ei jõudnud. Viienda hooaja boonusepisoodis saate kuulata seda, mis keele soojaks rääkimisest üle jäi ning lõpp-produkti ei jõudnud. «Oma tuba, oma luba» kuues hooaeg algab suve lõpus – seniks leidke rõõmu ja kõrvakilepaid eelmistest episoodidest. Kõik podcasti "Oma tuba, oma luba" lood leiad digiajakirjadest. Kuula kõiki podcasti "Oma tuba, oma luba" osi pleierist.
PRESSISEKTOR: Johanna Talihärmaga purunenud korvilauast, spordipoliitikast ja treeneri vallandamise olukorrast
«Pressisektor» on Postimehe spordisaade, kus räägitakse Eesti ja maailma tippspordist nii, nagu spordist rääkima peab - särtsakalt ja otsekoheselt! Värske saade igal neljapäeval.
Postimehe spordisaates «Pressisektor» lahkasid aktuaalseid teemasid spordiajakirjanikud Jarmo Jagomägi ja Ott Järvela ning laskesuusataja Johanna Talihärm, kel erinevalt kaassaatejuhtidest olemas ka praktilised teadmised ja kogemused, kuidas tippspordis asjad käivad.
CORNER 1: Mentorid ja sisemised lahingud ehk F1-hooaja esimene kokkuvõte koos Taavi Immatoga
Kui rallis on kaardilugemisel alati legend ees, siis taskuhääling «Corner 1» võttis alaga tuttavamaks saamisel ette vestluse isikuga, keda võib pidada Eesti kaardilugemise legendiks - Kuldar Sikk.
Kuivõrd tänavune F1-hooaeg on kestnud juba viis etappi, teeb mootorispordisaade «Corner 1» esimese vahekokkuvõtte, seda koos Taavi Immatoga.
Mõistagi ei saa läbi ajaloo muusikalembene «Corner 1» kamp üle ka kiusatusest Taaviga natuke muusika- ja muud juttu teha. Muuhulgas arutatakse näiteks selle üle, milliseid huvitavaid paralleele võib leida muusikuks ja sõitjaks olemise vahel.
NESTOR & KOPPEL: 27.05.25 Nestor & Koppel 4.20 – Miks me ostame kõik Hiinast ja kapitali repatratsioon
Tänases osas saavad vastuse kolm miksi:
• Mis on IMFi väärtus ja tähtsus?
• Kas Hiina peaks arendama sisetarbimist?
• Mis on kapitali repatratsioon?
Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Eeltoodud teavet ja viidatud lindistuses avadatud seisukohti ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Investeerimine on seotud riskidega, investeeringu väärtus võib tõusta või langeda, väärtpaberi varasem positiivne tootlus ei garanteeri sarnaseid tulemusi tulevikus, võite kaotada algselt investeeritud rahasumma.
7 MEETRIT: Serviti on paratamatu! 15-kordne Eesti meister Sillaste selgitab Põlva käsipalliedu taustu
«7 meetrit» on Eesti käsipallipodcast, mis pommitab oma asjatundikkusega puruks ka kõige tugevamad väravavõrgud. Saatejuhid Taavi Tibar ja Mihkel Jürisson võtavad vastavalt vajadusele pulkadeks lahti kas Eesti, Baltimaade või Euroopa tasandi. Või siis kõik kolm korraga. Käsipall on kiire ja kirglik mäng, «7 meetrit» samuti!
Eesti ainsa käsipalli-podcasti «7 meetrit» 11. episoodis vaatasid saatejuhid Taavi Tibar ja Mihkel Jürisson tagasi meistriliiga medalimängudele, vestlesid Põlva Serviti veterani Henri Sillastega ning võtsid hooaja kokku läbi erinevate auhindade ning hinnete.
Saadet alustati loomulikult meeste meistrivõistluste medaliseeriate analüüsimisega. Mille pealt ikkagi Serviti Viljandi vastu nii kindlad võidud võttis? Kes olid need mängijad, kelle suutis Põlva elimineerida ning kelle panus neile 10. järjestikuse tiitli tõi?
Teises osas vesteldi oma 15. Eesti meistrivõistluste kuldmedali võitnud Serviti vasakääre Henri Sillastega Põlva esindusklubi pretsedendidust edust ning sellest, mis motiveerib meest veel käsipalli juures jätkama. Lisaks arutleti noortekoondise treeneriga Eesti käsipalli järelkasvu üle ning lahati ka lõbusaid teemasid (näiteks mis hoovisport Põlvas ikkagi domineerib!?).
Saate lõpus võtsid Mihkel ja Taavi hooaja kokku läbi erinevate auhindade ning hinnete. Kes on meteoriidina sel hooajal käsipalli taevasse tõusnud? Kes paikab MacGyveri teibina kõik tekkivad probleemid? Kelle hooaja võib läbikukkunuks lugeda?
VABA AKADEEMIA: Leo Luks: «Isamaavajadus eesti kirjanduses»
SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.
Teoreetilises avangus vaatleme, kuidas kirjanike juhtimisel läbi viidud rahvuslik ülesehitustöö toimis koduilma avardajana, luues olulise ühise koha – Eesti. Kuigi rahvuslik imperatiiv nõuab kirjanduselt pühalikku suhtumist ühisruumi, leidub eesti kirjanduses oluline suundumus kujutada Eestit negatiivsena, puudulikuna. Seda liini loeng peamiselt luule varal kaardistab ja tõlgendab. Lähtekohaks on Juhan Liivi looming, millele järgneb Hando Runneli ja (:)kivisildniku võrdlev analüüs. Loengu lõpul vaatleme põgusalt peamiselt iroonilis-paroodilises võtmes esinevat isamaavajadust teiste kaasaja eesti autorite loomingus.
VAHETUND TARTU POSTIMEHEGA: Rongid seisavad, plaanid lendavad: kas riik ikka oskab suuri ideid ellu viia?
«Vahetund Tartu Postimehega» on iganädalane taskuhääling Tartu kuumimatest teemadest, kus saavad sõna meie allikad ja ajakirjanikud.
Seekordses «Vahetunnis Tartu Postimehega» arutavad ajakirjanikud Henn Uuetoa, Kelly Olesk ja Rannar Raba esmalt, miks Tallinna–Tartu elektriraudtee ehitus aina edasi lükkub, ning teise teemana, kas koalitsioonleppes sisalduvat suurürituste hoone rajamist võiks kaaluda ka Tartusse või on see pigem utoopiline unistus.
PÄRNU POSTIMEES > Lühidalt: Ei ole aega uudiseid lugeda? Kuulake kiirkokkuvõtet!
Siit kanalist leiad Pärnu Postimehe uudiste kokkuvõtte "Lühidalt", arutelusaate "Sõnu ei söö" ja ajaloohõngulise meelelahutussaate "Kurioosum".
Pärnu Postimehe taskuhäälingus “Lühidalt” võtame kokku nädala huvitavamad sündmused. Kõiki lugusid saab põhjalikumalt lugeda Pärnu Postimehe veebist. Uudised valisid ja lugesid ette Kristo Niglas ja Grete-Liisa Sihver.
TERVISEKOMPASS: Kõik, mida pead teadma puukidest
Postimehe terviseportaali taskuhäälingus jagavad tervisenõu oma ala eksperdid. Vaimse tervise erisarjas «Räägi, kuidas sul päriselt läheb?» teeme koostööd vaimse tervise sarjaga «Teaduse ja kunsti mängud». Valminud taskuhäälingus jagavad noored ehedaid ja ausaid lugusid enda elust.
Kevadsoe on puugid välja meelitanud. Terviseameti ekspert Julia Geller räägib saates, millised puugid on ohtlikud ja kust võib puugi külge saada. Lisaks selgitab ekspert väga põhjalikult, millised haigused on puukborrelioos ja -entsefaliit. Samuti saavad saates kummutatud kõige levinumad puukidega seotud müüdid.
KES ME OLEME? KUST ME TULEME?: Arheloog Aivar Kriiskaga räägime inimasutustuse august Eestis 2000-1000 a eKr.
Postimehe uudistetoimetaja Aimar Altosaar uurib koos Eesti geneetikute, ajaloolaste ja kultuuriteadlastega, kuidas on inimkond kujunenud ning mida on teada Eesti alade varase ajaloo kohta.
Kaks tuhat kuni tuhat aastat eKr oli inimasustuses meil jutskui vahe sees, sest sellest perioodist on arheloogidel väga vähe leide. Enne seda aega oli palju asulaid, siin elasid nii nöör- kui kammkeraamikat viljelevad inimesed, kuid alates 2200 aastast eKr see kõik kaob. Alles II aastauhande teisel poolel eKr hakkavad taas sagedamini silma märgid inimasustusest. Ligikaudu 1200 a eKr algas meie maal taas kultuuriline tõus. Sellest ajast kasvas asulakohtade arv, põhja-poolses Eestis arenes maaviljelus ning kasutati pikemaajalisi põllusüsteeme. Sellesse aega kuuluvad ka kivikirstkalmed, mida on Eestis leitud ligi 800. Pilt oli muutunud totaalselt, eriti kui juurde lisada ka geneetikaandmed, mis näitavad ida poolt tulnud migratsiooni.