Kuula Postimehe podcast'e päevakajalistel, kultuuri, spordi ja meelelahustuslikel teemadel.
SÕJASTUUDIO: Riho Terras
Viimastel nädalatel on lisaks Ukraina sõjale lahvatanud taas ka sõjakolle Lähis-Idas, sest Iisrael otsustas rünnata Iraani. USA president Donald Trump on aga aina enam mänginud mõttega, et ka USA võiks aktiivselt sellesse konflikti sekkuda. Nii sellest, kui ka teistest rahvusvahelise julgeolekuolukorra küsimustest räägime europarlamendi saadiku ja endise kaitseväe juhataja Riho Terrasega.
Saatejuht on Tarvo Madsen.
JULGEOLEK TÄNA: Prognoos suveks, ehk kas Putin vajab taas Kadõrovi abi
«Julgeolek täna» on omalaadne julgeoleku briifing avalikkusele, sest tavaliselt analüüsitakse sellel tasemel vaid suletud uste taga. Saadet veavad Erkki Koort ja Meelis Oidsalu.
Selle saate peamisteks teemadeks on Venemaa-Ukraina sõja läbirääkimiste seis ning prognoos 2025. aasta suveks.
MIS MEIST SAAB? Rein Taagepera: Trump liigub edukalt diktatuuri poole
Podcast «Mis meist saab» on vestlussaade, kus saatejuht Mart Normet otsib koos Eesti mõjukamate inimeste ja oma ala spetsialistidega vastuseid suurtele küsimustele. Me kõik armastame elu. Aga millist elu? Me kõik armastame Eestit. Aga millist Eestit? Millist Euroopat, millist maailma? Tehisintellekt, sõjad, energiarevolutsioon, demograafia kriis, kultuurilised nihkepunktid - kuidas sellises keskkonnas ületada hirmud ning leida elu eesmärk ja isiklik õnn? Otsime vastuseid, kuidas teha Eesti õnnelikuks?
Postimehe videopodcasti «Mis meist saab?» kolmeteistkümnendas osas on saatejuht Mart Normeti külaliseks professor Rein Taagepera.
Vaata uut video-podcasti siit
/nginx/o/2025/03/20/16723919t1hf97b.png)
NAISTEJUTUD 405 Kriss Soonik-Käärmann: «Sa oled nii palju alla võtnud - see ei ole alati kompliment!»
Kuidas pääseda kehakompleksidest? Saabunud suve tume pool ongi see otsatu põdemine: rinnad liiga väiksed, kõht liiga paks ja üleüdse, ma peaks alla võtma, et randa minna!
Ei, sa ei pea. Kehakopleksidest saab lahti ka muul moel
Saates külas säravalt positiivne, halastamatult otsekohene ja vingelt andekas pesudisainer ja ettevõtja Kriss Soonik, kes sai õige kiirelt pihta - pesudisaineri töö on psühholoogi töö. Sinu ülesanne pole aluspükse müüa, vaid naisi nende kehakomplekside küüsist välja aidata!
Kriss Sooniku loomingu leiad omanimelise moemärgi kodulehelt, Instagramist ja Facebookist
Kõiki saate "Naistejutud" episoode saad järele kuulata Pleierist.
Naistejutte saad ka vaadata - veelgi ehedam!
RAUDSAARE DIALOOGID: Peeter Laurits
Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar intervjueerib üht tuntud või tähelepanuväärilist Eesti inimest.
Peeter Laurits on eesti kunstnik, kelle looming seob fotograafia, loodusfilosoofia ja süvahoovustega kultuuris. 1990ndatel veetis ta mitmeid aastaid New Yorgis, kus tutvus kaasaegse kunsti uute suundade ja rahvusvahelise kunstimaailma dünaamikaga. Kuid ometigi elab Laurits tänapäeval Võrumaa looduse sügavikes ja tunneb hästi ürgeestluse allikaid.
SODIAAGISOSINAD: Jupiteri ja Neptuuni kvadraat: unistused versus tegelikkus
Nädala alguses vaatavad horoskoobifanatt Dagmar Lamp ja astroloog Margit Korbe taevasse ning räägivad lahti, mida järgmised päevad meile toovad. Lõpetuseks tuleb ka sõnum tarokaardilt, mida sel nädalal silmas pidada.
Sel nädalal algab uus peatükk. Pärast tulist ja heitlikku Marsi-Uraani nädalat oleme tasapisi rohkem liikumas sisekaemuslikumasse ja maandatumasse rütmi – kuid seda mitte ilma sügavate alatoonideta. Marsi saabumine Neitsi märki 17. juunil tähistab suurt nihet: viimati liikus Marss seal otse 2023. aasta juulis. Pärast pikka ekslemist – sh retrograadset faasi – on nüüd aeg hakata asju päriselt tegema, analüüsima, parandama, tervendama. Aga see nõuab ausust. Päike liigub Vähki ja ühendub nädala lõpus Jupiteriga – selgeks saavad suuremad teemad, mis on seotud kodu, turvatunde ja elu suunaga. Samas loob see ka võimaluse üle reageerida või jääda illusioonidesse, sest lisaks Jupiterile aktiveerib Päike ka Saturni ja Neptuuni kvadraate.
KESKTORMAJAD: Kuidas tõusta aastaga Eesti koondise põhimeheks?
«Kesktormajad» on Postimehe jalkasaade, kus räägitakse välismaa vutist sama kaootiliselt ja lustakalt, nagu ühele õigele kesktormajale kombeks. Räägime asjadest nii, nagu need on – ausalt ja ilustamata. Saadet teevad Postimehe spordiajakirjanikud Marko Susi ja Tõnis Grepp, kuid vahel võib juhtuda, et nendega liitub keegi kolmas või isegi neljas. Saade on eetris igal teisipäeval!
Postimehe jalgpallipodcasti «KESKTORMAJAD» 31. episoodis käis külas Eesti koondise ja Poola kõrgliigaklubi Katowice keskkaitsja Märten Kuusk, kes avaldas muuhulgas naljaka loo seoses sellega, kuidas fännide tänamine ei pruugi alati olla sobilik tegevus.
Saates tuli jutuks:
- Eesti koondise mängud Iisraeli ja Norraga.
- Mida peab 181 cm pikk keskkaitsja tegema, et võidelda endast kõvasti suuremate ründajatega?
- Kuuse unistuste viisik nii tiimikaaslastest kui ka vastastest.
- Tagasilöök välismaal tegi tugevamaks.
- Spordipsühholoog – kes ja miks?
- Elu Poolas – lõbus seik debüüdil, kõrgliigasse tõusmine, kõrgliigas mängimine.
- Kuusk pole matnud unistust Euroopa tipus, näiteks Bundesligas mängimisest.
VASTUVOOLU: Aavik ja Zirk teevad puust ja punaseks selgeks, mis on Eneli Jefimova edu saladused!
Postimehes alustab ujumispodcast «Vastuvoolu», mis rõhutab: püsige lainel! Saade ise teeb seda läbi suurepäraste saatejuhtide, sest mikrofoni ees on Pariisi olümpia 7. koha omanik Kregor Zirk ning Eesti juhtiv ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik Priit Aavik.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kolmandas episoodis lahkavad Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) tänavu kevadel (jälle) ridamisi Eesti rekordeid püstitanud Eneli Jefimova edu tagamaid. Kui sõnastada väga lühidalt, jaotuvad Jefimova edu saladused kolmeks suureks alateemaks. Esiteks pööraselt kiire, tugev ja efektiivne (võib-olla isegi maailma kõige efektiivsem!) jalalöök.«Kui tipptasemel rinnuliujumine lihtsustatult tükkideks jagada, on neid tükke kolme: jalalöök, kätetõmme ja ajastus. Eneli salarelv on algusest peale olnud kiire jalalöök. Ajavahemik jalalöögi algusest selle lõpuni on Enelil väga lühike,» selgitab Aavik. Teiseks jalalöögi ja kätetõmbe täpne ajastus, mida ta on saanud timmida tänu jalalöögi võimsusele. «Kätetõmme teoorias tundub väga lihtne, aga tipptasemel ei ole see Soome turisti konn. Esmalt tuleb vesi välja lükata, siis tagasi tõmbesse sisse tuua ja lõpuks sirutada,» räägib Aavik. Timmitud tõmbega omakorda on seotud tempo, sest tippujumises on sportlasel täpselt paika pandud, mitu tõmmet ta võistlusolukorras ühe basseinipikkusega teeb, kusjuures see arv võib distantsi käigus erineda. «See ongi tippujumise iva - mitte liiga kiiresti sahmida!» rõhutab Zirk. Kolmandaks kõva võistlusnärv, mida Jefimova senine karjäär ilmekalt tõestab, sest pea igal olulisel võistlusel on Sillamäelt pärit ujuja saavutanud kas väga hea aja või kõrge koha. Päris sageli ka mõlemad korraga.«Pinge on privileeg. Kui tunnet enne starti pinget, siis on see võistlus sportlase jaoks oluline. Eneli on nende olukordadega fantastiliselt hakkama saanud. Juba noores eas. Ta pääses ju 14-aastaselt Tokyo olümpial poolfinaali ja ujus oma tulemuse välja,» meenutas Zirk.
Saate teises pooles võtavad Aavik ja Zirk ette seitse ujumisega seotud müüti ning panevad paika, kas need vastavad tõele täielikult, osaliselt või üldse mitte.
Müütideks on:
- Enne ujumist ei tohi süüa
- Võistlustrikoo muudab ujuja kiiremaks
- Kõik ujujad pissivad basseini
- Ujumine on igav spordiala
- Kiiremini ujumiseks tuleb liigutada käsi ja jalgu kiiremini
- Ujujad raseerivad, et olla vees kiiremad
- Osates ujuda ei ole võimalik uppuda
Ujumispodcast "Vastuvoolu" ilmub iga kuu esimesel kuupäeval.
KULTUURIS KUUM #125: Duo Ruut teeb ilma ja põrutab kodulinnast maailma suurimale muusikafestivalile
Postimehe kultuuritoimetuse taskuhääling «Kultuuris kuum» pöörab oma valgusvihu kõigele, mis kultuuris parasjagu suisa säriseb. Olgu selleks siis värskeim Eesti mängufilm, aasta oodatuim muusikasündmus või sõgedalt põnev teatrietendus mõnes Eesti teatris. Külas käivad põnevad kultuuritegelased, valdkonna spetsialistid ja loomeinimesed, keda ühendab armastus kultuuri vastu. Saadet juhivad Tuuli Põhjakas ja Ralf Sauter.
Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» käis külas ansambel Duo Ruut, mille asutasid Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi 2015. aastal. Nende uus album «Ilmateade» on omamoodi fotoalbum nende viimaste aastate arenguteest ja kõigest, mida nad viimaste hoogsate aastate jooksul teinud on. Kuidas Duo Ruut olema sai ning mida see nimi üldse tähendab? Miks mängib ilmateade meie kõigi eludes olulist rolli ja kuidas saab sedagi mitmeti mõista? Ning millise reha otsa võib pärimusmuusikat kaasajastades isegi vägagi lihtsalt astuda? Duo Ruuduga vestles kultuuriajakirjanik Tuuli Põhjakas.
VARIVALITSUS. Paul Keres: loodavast superandmebaasist ja inimeste vabaduse ahenemisest
Igal neljapäeval jõuab vaatajateni valitsuse pressikonverents. Postimehe arvamustoimetuse saade «Varivalitsus» pakub päev hiljem ehk iga nädala reedel koalitsiooniparteide otsustele opositsioonipoolset alternatiivset vaatenurka.
Saate «Varivalitsus» üheksateistkümnendas osas analüüsivad Postimehe otsestuudios Urmas Reinsalu ja vandeadvokaat Paul Keres valitsuse loodava superandmebaasi mõju inimeste vabadustele.
PARC FERMÉ: Rally Estonia võitleb MM-kalendris viimaste vakantsete kohtade eest
Rallimaailm pakub igal nädalal jutupunkte, mida ei jõua lehe- või veebiveergudel pulkadeks lahti võtta. Olgu «Parc Fermé» teie kaaslaseks rallirägastikus orienteerumisel!
Postimehe rallisaade «Parc Fermé» keskendus seekord Rally Estoniale, mille alguseni on jäänud vähem kui üks kuu. Eesootava MM-etapi eel arutleti, milline võiks olla Eesti tulevik WRC-sarjas. Lisaks on saates intervjuud Rally Estonial 14. korda võistleva Egon Kauriga, kes pole tänavu veel ralliradadel startinud ja Ott Tänaku kaardilugeja Martin Järveojaga. Saatejuhid on Karl Mihkel Eller ja Kauri Pannas.
Kuulajate küsimused ja ettepanekud on oodatud meilile parcferme@postimees.ee.
OMA TUBA, OMA LUBA: 5.14 Püssirohuvandenõust kibeda kontorikohvini – siin on kõik, mis eetrisse ei jõudnud
Mida teeb inimene kodus? Saates «Oma tuba, oma luba» räägivad Kristina, Triin ja Madis sekeldustest, õnnestumistest ja muidugi filigraansetest fopaadest, mis muidu koduseinte vahele jäävad. Kasulikud nõuanded kolmelt amatöörkodukoojalt ja külalisekspertidelt, serveeritult mahlases huumori kastmes!
Hooajale paneb lõpu see, mis esimesel ringil eetrisse ei jõudnud. Viienda hooaja boonusepisoodis saate kuulata seda, mis keele soojaks rääkimisest üle jäi ning lõpp-produkti ei jõudnud. «Oma tuba, oma luba» kuues hooaeg algab suve lõpus – seniks leidke rõõmu ja kõrvakilepaid eelmistest episoodidest. Kõik podcasti "Oma tuba, oma luba" lood leiad digiajakirjadest. Kuula kõiki podcasti "Oma tuba, oma luba" osi pleierist.
PRESSISEKTOR: Kellele ja milleks on sellist jalgpalli MMi tarvis?
«Pressisektor» on Postimehe spordisaade, kus räägitakse Eesti ja maailma tippspordist nii, nagu spordist rääkima peab - särtsakalt ja otsekoheselt! Värske saade igal neljapäeval.
Postimehe spordisaates «Pressisektor» lahkasid taas aktuaalseid teemasid spordiajakirjanikud Jarmo Jagomägi ja Ott Järvela.
CORNER 1: „Näoilmed hooldusalal ei valeta kunagi“: Vestlus rallisõitja Grete Mia Kohaga
Mootorispordientusiastid Art-Peeter Roosve ja Janar Saharenko räägivad nii nelja- kui ka kaherattalistest ning mõnikord on saates ka erikülalised. Haridus ja meelelahutus üheskoos, see on motospordisaate deviis!
Seekordses Corner 1 saates kihutavad jutud taas ralliradadele, sest külla tuleb noor ja andekas rallisõitja Grete Mia Koha. Alles hiljuti 9. klassi lõpetanud Grete Mia teekond mootorispordis on küll alles alguses, kuid juba praeguseks on tal ette näidata mitmeid põnevaid kogemusi ja saavutusi. Saates räägime sellest, kuidas kõik alguse sai — hetkest, mil väike tüdruk Raadi lennuväljal lõbu pärast esimest korda rooli istus. Juttu tuleb Grete Mia ja tema isa ühisel jõul üles ehitatud ralliteest: kuidas nad nullist nii sõitmist kui kaardilugemist õppisid, millised olid esimesed rallisprindi poodiumikohad ning millised sihid ootavad ees tulevikus.Lisaks sukeldume rallikogukonda Eestis ning räägime sellestki, kuidas vahel saab oma tulemusest aimu juba enne ametlike aegade nägemist — lihtsalt näoilmetest hooldusalal.
Nagu Corner 1-le omane, ei jää tähelepanuta ka elu ralliradade väliselt: Grete Mia räägib koolist, hobidest ja isegi mopeedautodest. Saate lõpuks saab vaid järeldada, et Grete Mial ja ta roosa-musta kirjul Fiestal tasub silm peal hoida.
NESTOR & KOPPEL: 06.06.25 Nestor & Koppel 4.21 – kes teenib Eestis kõige rohkem palka?
Tänases osas saavad vastuse kolm miksi:
• Kas riik peaks autotööstust rohkem reguleerima?
• Kas Eesti majandus on endiselt languses?
• Kes teenivad Eestis kõige rohkem palka?
Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Eeltoodud teavet ja viidatud lindistuses avadatud seisukohti ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Investeerimine on seotud riskidega, investeeringu väärtus võib tõusta või langeda, väärtpaberi varasem positiivne tootlus ei garanteeri sarnaseid tulemusi tulevikus, võite kaotada algselt investeeritud rahasumma.
7 MEETRIT: Serviti on paratamatu! 15-kordne Eesti meister Sillaste selgitab Põlva käsipalliedu taustu
«7 meetrit» on Eesti käsipallipodcast, mis pommitab oma asjatundikkusega puruks ka kõige tugevamad väravavõrgud. Saatejuhid Taavi Tibar ja Mihkel Jürisson võtavad vastavalt vajadusele pulkadeks lahti kas Eesti, Baltimaade või Euroopa tasandi. Või siis kõik kolm korraga. Käsipall on kiire ja kirglik mäng, «7 meetrit» samuti!
Eesti ainsa käsipalli-podcasti «7 meetrit» 11. episoodis vaatasid saatejuhid Taavi Tibar ja Mihkel Jürisson tagasi meistriliiga medalimängudele, vestlesid Põlva Serviti veterani Henri Sillastega ning võtsid hooaja kokku läbi erinevate auhindade ning hinnete.
Saadet alustati loomulikult meeste meistrivõistluste medaliseeriate analüüsimisega. Mille pealt ikkagi Serviti Viljandi vastu nii kindlad võidud võttis? Kes olid need mängijad, kelle suutis Põlva elimineerida ning kelle panus neile 10. järjestikuse tiitli tõi?
Teises osas vesteldi oma 15. Eesti meistrivõistluste kuldmedali võitnud Serviti vasakääre Henri Sillastega Põlva esindusklubi pretsedendidust edust ning sellest, mis motiveerib meest veel käsipalli juures jätkama. Lisaks arutleti noortekoondise treeneriga Eesti käsipalli järelkasvu üle ning lahati ka lõbusaid teemasid (näiteks mis hoovisport Põlvas ikkagi domineerib!?).
Saate lõpus võtsid Mihkel ja Taavi hooaja kokku läbi erinevate auhindade ning hinnete. Kes on meteoriidina sel hooajal käsipalli taevasse tõusnud? Kes paikab MacGyveri teibina kõik tekkivad probleemid? Kelle hooaja võib läbikukkunuks lugeda?
VABA AKADEEMIA: Leo Luks: «Radikaalne kodutus ja kodutus kui moodsa aja normaalseisund»
SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.
Loeng algab põgusa sissejuhatusega Ene Mihkelsoni loomingusse ja retseptsiooni; seejärel heidame pilgu uurimistöö taustadesse, kõne alla tulevad raskused ja probleemid, mis tabasid autorid Mihkelsoni luulega tegeledes. Loengu põhiosas töötatakse läbi tees Ene Mihkelsoni luule radikaalse kodutuse kohta, avades seda kuue temaatilise kihi kaudu. Sellele järgneb Mihkelsoni luule terviktõlgenduse katse, mis läheb sujuvalt üle kogu loengukursust puudutavateks lõppjäreldusteks.
VAHETUND TARTU POSTIMEHEGA: Üks vastus, mitu uut küsimust
«Vahetund Tartu Postimehega» on iganädalane taskuhääling Tartu kuumimatest teemadest, kus saavad sõna meie allikad ja ajakirjanikud.
Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» lahkavad ajakirjanikud Eili Arula ja Rannar Raba Tartu linnavalitsuse värsket otsust luua gümnaasiumide 10. klassidesse algavaks õppeaastaks juurde poolsada õppekohta.
Kuigi muudatus aitab üht probleemi lahendada, tekitab see juurde hulga teisi. Kuidas niigi ruuminappuses siplevad koolid täieneva koormusega hakkama saavad? Kuidas see mõjutab noorte õpitulemusi? Mida arvavad koormuse kasvust õpetajad, kes niigi pole töötasu ja -pingega rahul? Kas olnuks mõni valutum alternatiivne lahendus? Miks üldse peavad Tartu noored taluma koduomavalitsuses tavatult tihedat konkurentsi teistest piirkondadest saabuvate eakaaslastega?
PÄRNU POSTIMEES > Sõnu ei Söö. Kaitseliitlased meenutavad: 1995. aasta võidupühaparaad Pärnus toimus paduvihmas
Siit kanalist leiad Pärnu Postimehe uudiste kokkuvõtte "Lühidalt", arutelusaate "Sõnu ei söö" ja ajaloohõngulise meelelahutussaate "Kurioosum".
Vastses taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates meenutavad 30 aastat tagasi, 1995. aastal Pärnus korraldatud võidupühaparaadi tollane Pärnu üksik-jalaväekompanii ülem, paraadi üldjuht Raivo Lumiste ja ajateenijana paraadil osalenud praegune Kaitseliidu malevkonna pealik Kaido Lüll.
Mehed mäletavad, et paraadi ettevalmistused algasid kiiresti ja ootamatult, kuna president Lennart Meri otsustas selle toimumise viimasel hetkel. Pidustuste ajal sadas paduvihma. Hoolimata sellest uudistas paraadi rohkesti rahvast. Meenutatakse sedagi, et relvastus oli napp, kasutati peamiselt Nõukogude relvi, samuti oli kohal mõni soomustransportöör. President Meri, kes tihtipeale sündmustele hilines, jätkas Pärnuski seda tava ja lasi vihmasajus ligunevatel osalejatel end oodata.
Saatekülalisi usutles Raido Keskküla Pärnu Postimehest.
TERVISEKOMPASS: Kõik, mida pead teadma puukidest
Postimehe terviseportaali taskuhäälingus jagavad tervisenõu oma ala eksperdid. Vaimse tervise erisarjas «Räägi, kuidas sul päriselt läheb?» teeme koostööd vaimse tervise sarjaga «Teaduse ja kunsti mängud». Valminud taskuhäälingus jagavad noored ehedaid ja ausaid lugusid enda elust.
Kevadsoe on puugid välja meelitanud. Terviseameti ekspert Julia Geller räägib saates, millised puugid on ohtlikud ja kust võib puugi külge saada. Lisaks selgitab ekspert väga põhjalikult, millised haigused on puukborrelioos ja -entsefaliit. Samuti saavad saates kummutatud kõige levinumad puukidega seotud müüdid.
KES ME OLEME? KUST ME TULEME?: Arheloog Aivar Kriiskaga räägime inimasutustuse august Eestis 2000-1000 a eKr.
Postimehe uudistetoimetaja Aimar Altosaar uurib koos Eesti geneetikute, ajaloolaste ja kultuuriteadlastega, kuidas on inimkond kujunenud ning mida on teada Eesti alade varase ajaloo kohta.
Kaks tuhat kuni tuhat aastat eKr oli inimasustuses meil jutskui vahe sees, sest sellest perioodist on arheloogidel väga vähe leide. Enne seda aega oli palju asulaid, siin elasid nii nöör- kui kammkeraamikat viljelevad inimesed, kuid alates 2200 aastast eKr see kõik kaob. Alles II aastauhande teisel poolel eKr hakkavad taas sagedamini silma märgid inimasustusest. Ligikaudu 1200 a eKr algas meie maal taas kultuuriline tõus. Sellest ajast kasvas asulakohtade arv, põhja-poolses Eestis arenes maaviljelus ning kasutati pikemaajalisi põllusüsteeme. Sellesse aega kuuluvad ka kivikirstkalmed, mida on Eestis leitud ligi 800. Pilt oli muutunud totaalselt, eriti kui juurde lisada ka geneetikaandmed, mis näitavad ida poolt tulnud migratsiooni.
KVALITEETMINUTID: Eakamate värbamise ja rakendamises oskusest Synlabi näitel
«Kvaliteetminutid» on saade vanadusest, aga mitte ainult. See on saade hoolivusest ja austusest, kogukonnas elamisest ja ühiskonna kestma jäämisest.
Eakate tööle võtmisest ja nende töö korraldamisest räägivad Synlabi personalijuht Heleri Helirand ja intervjueerija Külliki Meriküll. Saatejuhtide Eve Rohtla ja Aimar Altosaarega vesteldakse teemadel, mis tulevad tavaliselt kõne alla, kui tahetakse mõista, kuidas parimal viisil eakamaid töötajaid ja nende vajadusi toetada. Sellisteks teemadeks on stereotüüpide ületamine, sisselamine töökeskkonda, inimeste ja konkreetsete töökohtade sobitamine. Tähelepanu pööratakse ka inimeste võimetele ja ettevõtete võimalustele, õppimisele ja arengule ning kuidas valmistuda pensionile jäämiseks ja tööks pensionärina. Puudutatakse teisigi vanemaid inimesi ja ettevõtete juhte huvitavaid küsimusi.