Gorbatšov 2001. aastal Postimehele: praegu ma austan Putinit rohkem kui siis, kui ta valiti

Gorbatšov. Foto: Leonid Palladin/RIA Novosti

Postimees intervjueeris NSV Liidu viimast riigipead Mihhail Gorbatšovi 2001. aastal. Usutluses Postimehele rääkis Gorbatšov, kuidas ta suletud riiki reformida üritas ja mis mõtetega ta näeb seda, mis sellest välja tuli.

1985. aastal kommunistliku partei peasekretäri ametisse asudes alustas Gorbatšov perestroika ehk uutmispoliitikaga. Tema sõnul ei osanud ta toona ette näha, milleni algatatud reformid tegelikult viivad. 

«Jutt oli sellest, et me jõuame demokraatlikult kolmekümne aasta jooksul demokraatiani. Ei, kui mul oleks olnud selline veendumus, et tuleb see, mis tuli, siis ma ei oleks nii teinud,» märkis ta.

Reforme oleks tulnud alustada parteist seest

Gorbatšovi sõnul oleks reformid õnnestunud juhul, kui oleks reformitud parteid. «Nii et varem tulnuks reformida, siis meil olnuks normaalne partei, mis suutnuks normaalses demokraatias tegutseda ja sellele toetudes me ei oleks lubanud reaktsiooniliste jõudude konsolideerumist.»

«Ja - varem oleks tulnud hakata reformima NSV Liitu. Me olime nii kindad, et liit on sama igavene nagu maa pöörlemine ümber päikese. Nii meie kui Lääs, kellelegi ei tulnud pähe, et NSV Liitu võiks äkki mitte olla,» märkis poliitik.

Gorbatšov tõdes, et monstrumriigi reformimine oli omaette katsumus. «Ma arvan, et see projekt, mille me ette võtsime - NSV Liidu reformimine -, oli pretsedenditult keeruline, ma ei tea midagi muud nii keerulist,» sõnas ta.

«See oli suur maa, 90 protsenti elanikest olid sündinud ja elanud nõukogude võimu ajal ja midagi muud nad ei teadnud. Nad elasid totalitaarses ühiskonnas, partei ja riigi kõikehõlmava totalitaarse kontrolli tingimustes. Kui nad ka olid intellektuaalselt haritud, siis nad ei saanud ennast realiseerida, sest süsteem sidus neid kätest ja jalgadest.»

Gorbatšovi sõnul nägi ta Balti riikide liidust lahku löömist ette

Endine Nõukogude Liidu riigipea tunnistas, et enne kui liiduvabariigid end iseseisvaks kuulutasid, et Balti riigid on teel liidust lahkumisele. «Ma arvan, et see oli juba 1990. aasta lähedal. 1989. lõpp, 1990. algus,» märkis ta.

Mille põhjal? «Nende poliitiliste voolude põhjal, mis Baltimaades tekkisid. Sest enamik NSV Liidu vabariike ju ei kavatsenud ära minna, aga Baltimaad, see on eriline juhtum. Baltimaade NSV Liiduga liitumine - no me teame ju küll, kuidas see käis,» sõnas Gorbatšov.

«Alguses seadsid ju ka Balti riigid küsimuse majanduslikust iseseisvusest, nad arvasid, et nad suudavad üksi paremini töötada ja paremaid tulemusi saada - ning neil oli alust nii arvata,» tõdes Gorbatšov, lisades, et baltlased, kellega tema toona kohtus, ei mõelnud elust väljaspool NSV Liitu.

Liidu lagunemine mõjutas kogu maailma

Gorbatšov lisas, et algatatud perestroika-reformide mõju oli laialdane, alates liidust endast kuni Lääne-Euroopa ja kogu maailmani.

«Avanesid võimalused koostööks eri maade, eri süsteemide vahel maailma päästmise nimel. See on hävitamatu, mida keegi ka ei teeks. Aga muidu - oli maid, mis olid selleks valmis, näiteks Kesk- ja Ida-Euroopas või Baltikumis. Neil oli lihtsam,» kommenteeris ta, lisades, et üle poole 21. sajandi alguses juhtunust on seotud liidu lagunemisega.

«Sest see oli ikkagi üks maa, üks majandus, väga koopereerunud, integreerunud rohkem kui Euroopa Liit. Ja see kõik kukkus kokku.»

Ajakirjaniku küsimusele võimalike sarnasuste kohta Gorbatšovi ja Putini vahel, jäi poliitik kidakeelseks: «Ma ei analüüsi seda. Ma arvan, et tema ei püüa minuga sarnaneda, mina temaga ka mitte.»

«Aga ta kuulab kõike väga tähelepanelikult, jälgib. Praegu ma austan teda rohkem kui siis, kui ta valiti,» rääkis Gorbatšov.