:format(webp)/nginx/o/2022/08/30/14797448t1hd710.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme rääkis Vikerraadio saates «Uudis+», et nii suurt immigratsiooni, nagu praegu, ei ole Eesti ajaloos kunagi olnud – peaminister Kaja Kallase (RE) valitsus on ukrainlasi siia tahtnud ning veab neid bussidega endiselt Eestisse.
«Nii suurt immigratsiooni, nii massilist võõrpäritolu rahvamassi sissevoolu ei ole mitte kunagi Eestis toimunud,» lausus Helme raadiosaates. Ta märkis, et alates märtsist on Eestisse saabunud umbes 90 000 inimest, kellest peamine osa räägib vene keelt.
Ta toonitas, et ka riik ise tea, kui palju sõjapõgenikke Eestis on – teatakse vaid seda, kui paljud on ennast kirja pannud ja saanud elamisloa. «Tänavapildis on see tunnetatav, mitte ainult Tallinn ei ole muutunud venekeelseks, vaid ka Pärnu, Tartu ja Kuressaare,» kirjeldas Helme.
«Venemaal elab 130 miljonit inimest, Ukrainas üle 40 miljoni... Eesti on absoluutne rekordihoidja oma rahvastiku arvu mõttes. Kui palju on Ukrainast inimesi saabunud,» rääkis Helme. Ta lisas, et Eesti rahvastiku arv on kasvanud 4-5%. «Isegi Tšehhis ei ole need numbrid nii suured. Ja see on olnud meie enda valitsuse poliitika,» nentis Helme.
«Kui oli 2015. aastal immigratsioonikriis Euroopas, siis Saksamaale saabus alla ühe protsendi. Ja oli tohutu ühiskondlik raputus! Kaja Kallase valitsus on tahtnud siia võimalikult palju ukrainlasi ja veab edasi neid siia, bussid käivad,» jätkas ta.
«Põhiküsimus ei ole selles, et kas meid on siin miljon või kümme, küsimus on selles, kas me oleme siin peremeesrahvas või ei ole,» rääkis EKRE juht. «Poole aastaga on Eesti rahvastiku tasakaal langenud sinna, kus ta oli nõukogude okupatsiooni lõpus. Siin peab häirekella lööma.»
Helme märkis, et Eestis elavad kõik ukrainlastele kaasa ning soovivad, et riik oleks sõjas edukas. «Aga kui me aitame Ukrainal inimestest tühjaks joosta, siis me teeme Ukrainale kahju, mitte kasu. Abi peab olema jõukohane. Eesti on absoluutses topis – kõige heldem olnud: relvaabi, humanitaarabi, abi pagulaste vastuvõtmisel,» loetles ta.
Tema sõnul on tegemist psühholoogilise nihestusega: me peame kellelegi midagi tõestama ja teeme seda oma inimeste arvelt. «Ma pooldan Ukraina abistamist teistes moodustes,» selgitas Helme. «Ukraina on seitse korda suurem riik kui Eesti, kus aktiivne lahingutegevus toimub väikesel territooriumil. Kui me tahame aidata ukraina põgenikke, siis me peaksime aitama neil oma riigis sees ümber paigutuda,» pakkus ta välja.
EKRE esimehe hinnangul ei ole Eesti vastutada see, et igal Ukraina perekonnal oleks turvaline ja hea elu. «Eesti valitsus ja poliitikud vastutavad selle eest, et Eesti inimestel on hea ja turvaline olla. Me oleme vähemusse jäänud rahvusena oma kodumaal. Üks tore ukraina perekond panustab sellesse, et me rahvusena jääme oma kodumaal vähemusse,» leiab Helme.
«Ma ei taha elada riigis, kus ma ei saa hakkama oma emakeelega. Ma keeldun sellest!» lausus Helme. «Iga inimene, kes tahab kõigile tõestada, kui hea ta on, kui hea süda tal on – kui ta selle käigus oma rahvuskodu hävitab, siis ta ei ole hea inimene,» lisas Helme.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)