Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku

Euroopa Kohus Foto: FRANCOIS LENOIR/REUTERS

SMI ehk statistilise metsainventuuri andmete üle peetav vaidlus jõudis Euroopa Liidu Kohtusse, et saada selgust, kas ja kui avalikud peavad andmed olema.

Tallinna halduskohus esitas aprillis Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse keskkonnainfo direktiivis nimetatud keskkonnateabe mõiste tõlgendamiseks. Halduskohtumenetluses nõudsid keskkonnaorganisatsioonid, et kohus kohustaks keskkonnaagentuuri avaldama kaebajatele statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide koordinaate. Eesti kohus soovis Euroopa Kohtult teada, kas taotletava teabe näol on tegemist keskkonnateabega keskkonnainfo direktiivi tähenduses, mille puhul peab üldsusele olema tagatud avaram juurdepääs.

Kohtuvaidluses keskkonnaorganisatsioone esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Indrek Kukk ütles BNS-ile, et keskkonnateabele juurdepääsu tagamisse tuleks suhtuda kui üldreeglisse ning erandeid sellest tuleks alati tõlgendada kitsendavalt. Antud juhul on pooltel erinev arusaam esmalt sellest, kas statistilised metsainventuuri püsiproovitüki koordinaadid mahuvad üleüldse keskkonnateabe mõiste alla. Kui taotletav teave ei mahu keskkonnateabe mõiste alla, siis jääks oluline osa metsade käekäiku puudutavast teabest avalikkusele kättesaamatuks või vähemalt ei oleks võimalik selle teabe usaldusväärsust kontrollida.

Teiseks seisneb vaidlus selles, kas praegusel juhul eksisteerib erandlik alus sellise teabe avaldamata jätmiseks. Keskkonnaagentuur on tuginenud muuhulgas sellele, et alaliste proovitükkide avaldamine võib avaldada ebasoodsat mõju rahvusvahelistele suhetele. Kaebajaks olevate keskkonnaorganisatsioonide hinnangul on selline väide läbinisti hüpoteetiline ning sellega on nõustunud ka siseriiklik kohus.

Kolmapäeval saatsidki kaebajad ehk neli keskkonnaorganisatsiooni oma seisukoha Euroopa Kohtule. Roheline Kogukond, MTÜ Päästame Eesti Metsad, Keskkonnateabe Ühendus ja Eesti Metsa Abiks leiavad enda seisukohas, et direktiivis on keskkonnateabe mõiste määratletud piisavalt selgelt ning keskkonnaagentuuri keeldumine teabe edastamisest pole õiguspärane. Rohelise Kogukonna juhatuse esimehe Terje Põvvati kinnitusel on keskkonnaagentuuri esindajad aastaid väitnud, et SMI andmeid ei saa avalikuks teha, sest sellisel juhul võivad metsaomanikud andmeid moonutama hakata ja see mõjutaks statistikat.

Kaebajate hinnangul on keskkonnaagentuuri väide otsitud. Liiatigi puudub reaalne oht taoliseks manipulatsiooniks. Niisugusest tegevusest saab olla majanduslikult huvitatud vaid selline metsaomanik, kelle omanduses on sedavõrd suur hulk metsamaad, et taoliste manipuleeritud raiete teostamisega oleks olulisel määral võimalik mõjutada üleüldist statistikat ning selle põhjal tehtavaid poliitilisi otsustusi. Sellise omandipositsiooniga on Eestis ainult üks metsomanik ehk Eesti riik, mille metsa majandab riigimetsa majandamise keskus (RMK). Kaebajad on seisukohal, et kuna nii keskkonnaagentuur kui ka RMK on mõlemad keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, on riigil ka unikaalselt tõhusad võimalused taolise manipulatsiooni vältimiseks.

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI-andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki.

Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.