Neljandat õppeaastat alustava Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur teab, kui lihtne või keeruline on venekeelsest kodust ja koolist pärit lapsel hakata omandama haridust eesti koolis. Kas see saab juhtuda äkki ja korraga? Kas eestimeelsus kasvab koos keeleoskusega? Mida teha, et kogukondade vahele ei käristaks lõhet kõikvõimalikud monumendisaagad, lähiajaloo tõlgendused ja Kremli sõnumisaatjad?

Kas selle kolme aastaga, mil olete juhtinud Kohtla-Järve gümnaasiumi, olete enda meelest linnas tuntuks saanud?

Arvan, et mind ikka teatakse. Mitte päris nii, et linnavahel käies tullakse käsi pikal tervitama ja juttu rääkima, aga muidu ilmselt ikka. Ja eks siin tuleb arvestada, millise rahva seas ma millisena tuntud olen. Päris mitme kohaliku vene kooli juhi seas ilmselt mitte liiga heas mõttes. Vastumeelsus on olnud tajutav. Muide, just lähipäevil toimub paljudes neis koolides juhtide vahetus. Ses mõttes on seisud soodsad. Toimub põlvkondade vahetus.