Seadus nõuab volikogudelt eesti keeles töötamist, kuid liikmed seda oskama ei pea

Enne tanki äraviimist tegid Narva linnavõimud erakorralise pressikonverentsi, kus praegune linnapea Katri Raik (vasakult teine) palus endisel linnapeal Aleksei Jevgrafovil (paremalt esimene) oma jutt eesti keelde tõlkida. Viimane keeldus. Foto: Eero Vabamägi

Narva tankiteema tuliseks kiskudes vaatasid paljud kohaliku volikogu istungit ja avastasid, et Eesti linna juhtorganis kõneldakse suure osa ajast vene keeles. Keeleameti käed jäävad võõrkeelt kasutavate volikogude vastu lühikeseks, sest seadusandlus ei sunni kandideerivaid inimesi keelt oskama.

Vastus küsimusele, kuidas töötavad Eesti omavalitsused ja kas volikogu liige peaks rääkima eesti keelt või mitte, tundub pealtnäha lihtne, ning ka seadus ütleb, et peab. Olukord on aga keerulisem, sest seadus reguleerib volikogu tööd, kuid mitte seda, kas sinna pääsev inimene peab tööks vajalikku keelt oskama.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb must valgel, et volikogud peavad tööd tegema eesti keeles. Sellele juhtis mõned päevad tagasi tähelepanu ka õiguskantsler Ülle Madise, kelle sõnul peaks sama kehtima Narva volikogu kohta. Lisaks seisab samas seaduses, et volikogu ja omavalitsuse istungid toimuvad eesti keeles. Tõsi, vajadusel saab valitsus teha erandi, kui omavalitsus seda palub.