OTSE POSTIMEHEST ⟩ Rene Arikas: Estonia uuringute lõpuleviimine on kahtluse all

Seekordses Otse Postimehest saates oli külas Ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas, kellega tuli juttu parvlaev Estonia uurimise hetkeseisust ja selle tulevikust.
 

Eesti Ohutusjuurdluse keskuse (OJK) juht Rene Arikas tõdes, et uurimise käigus täpsustatakse kindlasti ka 1997. aastal avaldatud JAIC-i aruandesse kirjutatut. «JAIC-i aruanne on riiklik ja ametlik dokument, mille vastu me ennast põrgatame ja kontrollime, kas informatsioon, mis on JAIC-i aruandes, on jätkuvalt kehtiv,» ütles ta. Uued avastused ja vastuolud JAIC-i aruandega dokumenteeritakse kindlasti. «Seda millised on erinevused, tutvustame juba lõpparuandes.»

Arikas tutvustas stuudios kahest mudelist kombineeritud digitaalset mudelit, kus on näha, mil moel laev merepõhjas lebab ning milline on merepõhi vraki ümbruses. Ta selgitas, et vrakk lebab nõlva peal – kõrgem osa umbes 57–58 meetri sügavusel ning sügavam osa 90 meetri sügavusel.

Kui sügavam osa koosneb pehmest savikihist, siis madalamas osas on uuringud näidanud kõvemat savi. «Osa, mis jääb vraki paremasse pardasse, seal on tegemist aluskorrakivimite paljandiga,» täiendas Arikas. OJK juht tegi otsestuudios ülevaate vraki erinevatest vigastustest ja nende ulatusest.

Lisaks tehnilisele poolele tuli juttu ka uurimise rahastamisest. Praeguse seisuga on kahtluse all, kas uurimist saab üldse lõpule viia, sest lisaraha valitsus eraldanud ei ole. Kui algselt oli plaanis uurida välja Discovery dokumentaalfilmis avastatud vigastuste põhjused, siis nüüd on infot juurde kogutud ja saadud materjalid ütlevad, et uurida tuleks palju enamat. «Ainult selle väikese vigastuse uurimine paremas pardas ei anna meile mitte midagi,» nentis Arikas.

Näiteks on praegu teada, et avatud on pääs autotekile. Selle põhjalikum uurimine aitaks vastata mitmetele seni vastuseta jäänud küsimustele. «Seal on väga palju küsimusi, millele meil tänasel päeval vastused puuduvad ja mida oleks oluline teada selleks, et viia läbi kvaliteetne mudeldamine,» lisas ta.

Kevadel küsis OJK valitsuselt lisaks miljon eurot. Taotlus jõudis välja rahandusministeeriumisse, kus vaadati, et OJK-l on pangaarvel seismas ja kulutamata veel varasem raha. Rahandusministeerium keeldus lisaraha taotlust valitsuse lauale viimast. Tegelikult oli arvel olev ja kulutamata raha selline, mis oli juba varasemalt planeeritud tegevuste jaoks planeeritud. Lisaraha aga sellest järgmiste tegevuste jaoks.

Pärast eitavat vastust tegi Arikas oma meeskonnaga plaanid ümber, kuna arvestada sai vaid selle rahaga, mis olemas. Nõnda jäävad praeguse seisuga mitmed uurimistoimingud tegemata ja sisuliselt suudetakse simuleerida vaid hetk, mil Estonia puutus merepõhja. Muuhulgas jääb praeguse seisuga üles toomata ramp, tegemata ferromagneetiline uuring ja võtmata proovid näiteks kerelt.

Küsimusele, kas tema tunnetab, et praegune valitsus ei soovi uurimist lõpule viia, vastas Arikas eitavalt. «Pigem näeme, et tihtipeale on tegemist riigipoolse haldussuutmatusega ja me ei suuda teha otsuseid õigeaegselt, kui need otsused peaks olema tehtud,» ütles ta.

Nüüd plaanitakse koostada novembri alguseks olemasoleva materjali põhjal kokkuvõte ja peale seda esitada valitsusele uus taotlus lisarahastuse saamiseks.