Liit: piirangud erametsades tuleb kohe ja õiglaselt hüvitada

Mets. Foto: Arvo Meeks

Eesti Erametsaliit juhib tähelepanu, et viimane aeg on lõpetada erametsaomanike kannatlikkuse ärakasutamine ja 15 aastat muutumatuna püsinud looduskaitseliste piirangute hüvististe määrad tuleb tõsta tänapäevasele õiglasele tasemele.

Kui riik ei suuda oma põhiseaduslikke kohustusi täita, tuleb peale sunnitud piirangutest loobuda ning jätkata looduskaitsega vaid nendes metsades, kus omanikud sellega vabatahtlikult nõus on, leiab liit.

Poliitikud on aastaid sõnades tunnustanud vajadust hüvitismäärasid tõsta, kuid tegudeni ei ole jõutud. Tuhandeid erametsaomanikke on aastaid ebaõiglaselt pandud looduskaitsega seotud kohustusi kandma oma eravara arvelt, olgugi et looduse hoidmine on vajalik kogu ühiskonna huvides, märgivad metsaomanikud.

Looduskaitseliste piirangute hüvitiste määrad arvutati välja 2007. aastal ja on püsinud sellest ajast praeguseni muutumatuna. Vahepealse 15 aastaga on riigikogu liikme palk tõusnud 50 protsenti. «Kas riigitüüri juures olijad tunneksid ennast õiglaselt kohelduna, kui nende palk oleks sama, mis 15 aastat tagasi?» märgib Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Rangete piirangutega metsades on seni hüvitis olnud 110 eurot hektari kohta aastas ja väikesemate kitsendustega metsades kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Viimast summat on igal aastal rahapuuduse tõttu kärbitud.

Inflatsioon on alates 2008. aastat olnud 44 protsenti ja erametsaliit leiab, et ainuüksi inflatsiooniga arvestamise tõttu on vaja tõsta sihtkaitsevööndi hüvitis tasemele 160 eurot hektarist ning piiranguvööndites tasemele 86,4 eurot hektarist. See on vähim, mida riik õigluse jalule seadmiseks teha saaks.

«Rangete kaitsepiirangutega metsa omanik ei saa oma maalt isegi saunapuid varuda. Majandamispiirangute ja energiakriisi tõttu on küttepuu hind läinud nii kõrgeks, et 110-eurose kompensatsiooni eest ei saa erametsaomanik isegi üht ruumimeetrit küttehalge osta,» selgitas Eelmaa. «Millise raha eest piirangutega metsa omanik endale küttepuud soetama peaks?»

Lätis ja Leedus on hüvitis küündinud vastavalt 160 või 272 euroni hektari eest aastas.

Erametsaliit pakub välja, et kui riik õiglaseks hüvitiseks jätkuvalt vahendeid ei leia, tuleb ebavõrdust loova olukorra lahendamiseks hakata vähendama kaitsealuse erametsa pindala. «Alates järgmisest aastast võiks piirangud kehtida vaid nendes metsades, kus omanikud sellega pakutud hüvitise eest nõus on,» kommenteeris Eelmaa.

MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid.