Mardna: see haigusjuht vajas ravi Soomes

Mihkel Mardna Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Toomas Hendrik Ilvese raviarst dr Mihkel Mardna sõnul pole Eestis veel piisavalt keskmisest keerukamate artroskoopiliste õlalõikuste kogemust.

Kuidas toimus president Toomas Hendrik Ilvese õlaliigese ravi puhul otsustamine, kas tema lõikus toimub Eestis või Soomes?
See toimus nagu iga tavakodaniku puhul. Otsustavaks oli konkreetne haigusjuht ehk antud juhul õlavigastus. Ajakirjandusest on läbi käinud väide, et Eestis ei tehtagi õla artroskoopilisi lõikusi. See on täielik vale, Eestis tehakse neid päris palju. Kuid mis puutub keerulisematesse õla artroskoopilistesse lõikustesse, siis ka Eesti parimad tegijad täiendavad end sel alal.

Konkreetse haigusjuhu puhul sai kokku kutsutud konsiilium viiest arstist. Tegemist oli keerulise, kompleksse õlaliigese vigastusega, mis nõudis meie hinnangul kogenumat lähenemist. Meie hea kolleeg dr Harri Eliö Helsingis on üks tunnustatumaid õla artroskopiste. Leidsime, et konkreetne haigusjuht võiks leida parema lahenduse just tema juures.

Kui tegu ei oleks olnud president Ilvesega, kas oleksite saatnud ka iga muu inimese selle vigastusega Soome lõikama?
Oleme kliinikust saatnud mullu kolm patsienti Soome lõikama. Neid juhtumeid on vähe ja iga juhtum otsustatakse eraldi. Samas, ka sportlaste hulgas pole harukordne välismaal lõikusel käimine. Sageli konsulteerime erinevaid haigusjuhte oma kolleegidega Põhjamaadest.

Koostöö oma eriala tippspetsialistidega, olgu Eestis või välismaal, on lõppkokkuvõttes ikkagi patsientidele kasulik ja aitab arendada üht või teist meditsiiniharu.

Kas president Ilvesele siiski võimaldati midagi enamat kui tavakodanikule?
Ei võimaldatud. Loomulikult ma ei saa vastata kõigi Eesti raviasutuste eest, vaid Ortopeedia Arstide eest ja rääkida neist patsientidest, kes on meie poole pöördunud. Võib-olla et haige käsitlus on erinevates raviasutustes ka veidi erinev. Võimalik, et mõnes kohas on poliitika iga hinna eest kõik haiged enda juurde jätta. Mina arvan, et see pole päris kohane, kui taotakse vastu rindu, et me oleme nii kõvad mehed ja teeme ise kõik ära.

Kas algatus selleks, et lõikust teha Soomes, tuli Ilvese enda poolt ja teie otsus oli lihtsalt vajalik selle võimaldamiseks?
Ei, absoluutselt ei olnud nii. Võin anda oma isikliku sõna ja panna pea pakule, et see oli meie, viie arsti konsiiliumi otsus ja soovitus meie presidendile.

Konsiiliumi otsus on tegelikult soovituslik ja antud juhul soovitus oli viia lõikus läbi Helsingis dr Heliö poolt. Patsient peab ka ise esitama haigekassale taotluse ravi rahastamiseks. Seejärel otsustab haigekassa kaaludes poolt-ja vastuargumente, tutvudes ka haiguslooga ja konsiiliumi põhjendustega, kas antud ravi rahastatakse või mitte. Arstide konsiilium ei saa seda otsustada, seda otsustab puhtalt Eesti haigekassa.

Oletame, et Soomet ja dr Heliöt pole olemas. Kas oleks Ilvese lõikust ikkagi saanud teha ka Eestis?
Konsiilium tegi otsuse Soome lõikuseks, kuna Eestis ei oma sellise kompleksse vigastuse artroskoopiline kirurgia veel sellist kogemust, et me oleksime saanud garanteerida väga kõrget õnnestumise protsenti. See oli kaalukausiks. Me ei väida sugugi, et taolist tüüpi lõikusi Eestis praegu või lähiajal ei suudetaks teha. Eestis tehakse artroskoopilisi õlaliigese lõikusi päris palju. Aga küsimus oli konkreetses haigusjuhus. Kui on tegemist keerulise, kompleksse vigastusega, siis sellist laadi vigastuste ravis ei ole meil veel piisavat kogemust.

Eestis teevad kõik arstid kokku õlaliigese artroskoopilisi operatsioone suurusjärgus 700-800 aastas. Dr Harri Eliö teeb üksi aastas sama palju. Tal on keeruliste lõikuste kogemus märkimisväärselt suurem, kui kogu Eesti potentsiaal.

Mis maksnuks lõikuse tegemine Eestis?
Täpselt ei ole võimalik öelda. Haigekassa määrab lõikuse hinna konkreetse juhtumi alusel ja keerulise hindamissüsteemi järgi. Kuid selliste lõikuste maksumuse suurusjärk Eestis on kusagil alates 1500-1800 eurost. Soomes võin näiteks tuua ühe lõikuse dr Sakari Orava juures, mis maksis kusagil alla 3000 euro. Soomes on lõikus Eestist kuni kaks korda kallim.