KOLGATA TEE ⟩ Töölootuse kaotanud Ukraina meedikud lahkuvad Eestist

Ukraina sõja eest põgenenud Katerõna Štšetinina (vasakul) ja Oleksandra Pissorenko kevadel Confidos, kui tulevik paistis mõlemale helge. Nüüd on Štšetinina Eestist läinud, Pissorenko veel loodab, et tema kümneaastast õena töötamise kogemust võetakse siin lõpuks arvesse. Foto: Mihkel Maripuu

Riigi nuttu ja hala meditsiiniõdede puudusest on raske tõsiselt võtta olukorras, kus osa Eestisse saabunud Ukraina õdesid peetakse liiga harituks, et neid siin lihtsustatud korras õena tööle võtta, ja teistele jagatud sotsiaalsed garantiid jäävad naaberriikides pakutavast kaugele maha. Vajaka jääb sisulistest n-ö rätsepalahendustest, mida sõjapõgenike mitmekülgne haridus ja töökogemus eeldavad.

«Ukraina sõda tõi meile hulga tervishoiutöötajaid, aga nende rakendamine on jäänud poliitilise tahte taha,» leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku õendusjuht Nikolai Tover, kes ei pea õigeks kellegi kõrvalelükkamist ajal, mil tervishoius valitseb karjuv personalipuudus.

PERHi onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku õendusjuht Nikolai Tover. Foto: Eero Vabamägi