/nginx/o/2022/08/22/14780227t1hf23a.jpg)
Poola on nii territooriumilt, rahvaarvult, võitlustahtelt kui ka sõjaliselt võimekuselt NATO üks tippriike. Poolas on sõjalist kogemust ja just seepärast on Poola NATO piiririigina Eestile sama hädavajalik lähedane liitlane kui tulevane NATO liitlasriik Soome.
Poolakates elab teadmine, et Poola «tiivulised husaarid» päästsid 1683. aastal Viini moslemite käest ja 17. sajandi Saksa palgasõdurite lepingutes oli klausel – nad võitlevad truult oma isanda eest, kuid nad ei võitle «tiivuliste husaaride» vastu.
Poola šlahta «kuldsed vabadused», kolm Poola jagamist, omariikluse kadu 123 aastaks, lõputud ülestõusud Preisimaa, Venemaa ja Austria-Ungari vastu ja marssal Józef Piłsudski juhtimisel kätte võidetud teine vabariik ning Teine maailmasõda on sündmused, mis on kujundanud tänapäeva Poola maailmapilti.
Igas Poola linnas on loomulikult olemas järgmised tänavad või puiesteed: Grünvaldi (Grunwaldzka), Varssavi kangelaste (Bohaterów Warszawy), Poola relvajõudude (Wojska Polskiego) ja Pilsudski (Aleja Piłsudskiego). Igas korralikus Poola linnas on ka puna-valgete lintidega pärjatud Teist maailmasõda meenutavad mälestusmärgid. Kui tegemist on tankiga T-34, siis loomulikult on sellel valge Poola kotkas koos pardanumbriga 102 – ehk telefilmist «Neli tankisti ja koer» (Czterej pancerni i pies).
Poola oli külma sõja ajal Varssavi pakti suuruselt teine sõjaline jõud. Sõjaolukorras pidi mobiliseeritama ligi 800 000 võitlejat. Poola armeede eesmärk oli nädalaga Elbe äärde jõuda ja lisaks vallutada käigult Taani kuningriik.
NATOga liitumine 1999. aastal ei ole Poola umbusklikkust ida suunas grammigi vähendanud. Venemaa tegevust Ukrainas 2014. aastast tajutakse ohtliku lääneriikide ja Venemaa vastasseisu algusena. Alates 2022. aastast on Poola leidnud end eriti haavatavas olukorras. Esmalt ollakse Ukrainale värav lääneriikide toetuse ja abi saatmiseks. See tähendab olla võimalike Vene-poolsete provokatsioonide sihtmärk.
Teiseks, nurka surutud Venemaa võib otsida kiiret ja lühikest relvastatud vastasseisu oma sõjalise jõu demonstreerimiseks. Seda stsenaariumit peetakse Poolale väga ohtlikuks. Kui lisada siia igapäevane hübriidsurve (Lähis-Ida põgenikud piiril) ning pidev sõda küber- ja inforuumis, siis Poola tunneb pidevat ohtu oma idapiirile.
Poola otsustas alates 2023. aastast eraldada riigikaitsele juba kolm protsenti SKTst. Majandusnäitajatelt maailma esikahekümnes olev Poola riik võib seda endale lubada. Riigieelarve defitsiit (18,5 miljardit 2021) võimuparteid aga ei tundu kõigutavat.
USA kohalolek ja sõjaline koostöö USAga on Poolale NATO kõrval kõige tähtsam. Poola eriüksus Grom oli koos USA eriüksustega Haitis juba 1994. aastal. Poola kontingent Iraagis oli suuruselt viies (2500 võitlejat) ja nad moodustasid rahvusvahelise kesk-lõunadiviisi põhiosa. Rahvusvahelise julgeolekuabijõudude (ISAF) koosseisus tegutsesid poolakad Afganistani idaosas, Ghazni provintsis, kus sai lahingutes surma 44 Poola sõdurit.
USA presidendi Donald Trumpi «tembutuste» järel oli Poola valmis lahkelt kõiki Saksamaalt lahkuvaid USA vägesid võõrustama. Alates 2017. a on Poolas rotatsiooni korras üks brigaadi lahinggrupp (Brigade Combat Team), samuti on Poznani loodud USA V korpuse staap.
Nagu Soome 1990ndatel, tegi ka Poola oma relvastushangetes selge poliitilise valiku, kui 2001–2002 õhuväe peamiseks hävituslennukiks valiti 24 riigis kasutatav F-16. Lisaks olid Ühendriigid valmis investeerima Poola kaitsetööstusesse ligikaudu 170 protsenti hanke kogumaksumusest järgmise 10 aasta jooksul.
/nginx/o/2022/08/22/14780228t1h4808.jpg)
Kaasnenud väljaõppe- ja varustuspakett oli samuti muljet avaldav. AMRAAM, Super Sidewinder, Maverick on isegi võhikule arusaadavad märksõnad. 2008. aastal lisandusid JASSM-raketid (Joint Air-to-Surface Standoff Missile, täppisrakett maasihtmärkide ründamiseks – toim) – ehk Poola õhuvägi suudab mõjutada 500-kilose lõhkepeaga 370 kilomeetri kaugusel olevaid sihtmärke.
Poolas on endiselt teenistuses arvukalt Nõukogude relvaplatvorme (eriti õhukaitse ja -tõrje valdkonnas, helikopterid ja jalaväe lahingmasinad), mis on oma kasutusressursi kas ammendanud või ammendamas. Probleemi lahendamiseks tuginetakse omamaisele relvatööstusele.
Poolal on väga muljet avaldav innovatsiooni ajalugu selja taga. Enne Teist maailmasõda arendas agraarne Poola oma kaitsetööstust intensiivselt kuni lennukite tootmiseni välja. Külma sõja ajal sõltus Poola Nõukogude Liidu impordist, kuid lubatud oli ka Nõukogude relvasüsteemide litsentstootmine ja moderniseerimine.
Poola relvatööstus katsetab ja üritab leida erinevate imporditud tehnoloogiate või komponentide baasil Poolale sobilikumaid lahendusi, keskendudes mootoritele, sensoritele ja elektroonikale. Poola toodab individuaalvarustust, käsitulirelvi, elektroonilisi komponente, tarkvara ja väiksemaid mehitamata õhusõidukeid.
Omamaistest arendustest väärivad esiletoomist automaat Grot (tellimus on 60 000 relvale), mis asendab Kalašnikovil põhinevat Beryl-automaati. WB Electronics toodab minidroone Fly Eye ja veel võiks mainida juhitavat täppislaskemoona Warmate.
Edukaks on osutunud liikursuurtükkide programm 155 mm Krab, kus on integreeritud Lõuna-Korea K9 alusvanker ja litsentsi alusel Poolas ehitatud Ühendkuningriigi AS-90 torn koos jõuallikaga Saksamaalt. Kokku toodetakse niimoodi 125 liikurhaubitsat (umbes 30 tükki aastas) ja hanke maksumus on rohkem kui miljard eurot. Krab on osutunud edulooks ja 54 Krabi müügiks on sõlmitud Ukrainaga leping 630 miljoni dollari väärtuses.
Lähiaastatel valmib kolm uut Miecznik-klassi fregatti, kus laevadel on Poola oma sensorid kombineeritud välistarnijate omadega. Hanke hinnanguline maksumus on 2 miljardit eurot.
Õhukaitse valdkonnas on käigus mitu projekti. Asendamaks Nõukogude Liidu aegseid SA-3, SA-6 ja SA-8 süsteeme, arendatakse keskmaaõhutõrje raketisüsteemi Narew, kus Ühendkuningriigi CAMM-raketisüsteem integreeritakse Poolas arendatud sensor- ja juhtimisvõrku. Hinnanguline maksumus on 13 miljardit eurot. Lühimaa õhutõrje osas arendatakse projekti koodnimega Pilica, kus 23 mm suurtükid ja Piorun-lühimaaraketid on samal alusvankril. Maksumus on umbes 169 miljonit eurot.
Välistehnoloogia kodustamise ehk poloniseerimise näiteks on ka ratassoomukid Rosomak ehk Soome soomukid Patria, mida toodetakse Poolas 2005. aastast. Hanke kogumaksumust hinnatakse 1,5 miljardi euroni. Poola on välja arendanud endale vajalikke platvorme – evakueerimis- ja remondisoomuk, samuti miinipilduja versioon. Kokku on toodetud umbes 900 soomukit (sh 40 on ka eksporditud Araabia Ühendemiraatidesse).
Kuid Poolas vajab väljavahetamist veel ligi 1000 Nõukogude Liidu päritolu jalaväe lahingsoomukit. Poola arendab selle lünga täitmiseks jalaväe lahingmasinat Borsuk. Eesmärk on tagada kõrge ballistiline kaitse isevalmistatud lõhkekehade, miinide ja granaadiheitjatule vastu, tagades samal ajal ujuvuse.
Masin peab olema kergesti ümberpaigutatav nii mere- kui õhutranspordiga. Tegemist on peaaegu ainult Poola ettevõtete toodanguga, ainult pearelvaks on valitud Bushmaster II (USA). Katseeksemplarid on valmis. Iseküsimus, kas drastiliselt muutunud julgeolekukeskkonnas suudetakse piisavalt kiiresti masstootmist alustada.
/nginx/o/2022/08/22/14780233t1h47ce.jpg)
2020 otsustas Poola jätkata õhuväe moderniseerimist – lahenduseks F-35 varghävitajad. Kokku hangitakse 32 lennukit ligikaudu 4 miljardi euro eest. Eeldatavalt esimesed saabuvad Poola 2024. aastal. Tugevdamaks õhukaitset alustati 2018 kaugmaa õhutõrjesüsteemi Patriot hanget (Poolas tuntud koodnimega Visla). Hanke esimeses faasis Poola saab veel sellel aastal kaks patareid ligikaudu 4 miljardi euro eest. Osa tehnilisi sõlmi arendatakse ja toodetakse Poolas. Mais 2022 deklareeris Poola kaitseminister kavatsust hankida täiendavalt kuus Patriot-patareid.
Kolmandaks suurhankeks on USA tankid M1A2 Abrams – Poola omandab 250 tanki umbes 5 miljardi euro eest. Esimesed seitse tanki jõudsid Poolasse selle aasta juulis ja väljaõpe algab selle aasta augustis. Juulis 2022 sõlmis Poola lepingu veel täiendava kasutatud 160 Abrams-tanki ostmiseks. Hankemaksumus on teadmata. Neljandaks võiks välja tuua 2022. aasta juunis avaldatud Poola soovi hankida Ühendriikidelt raketisüsteeme HIMARS.
Lähiaastatega on Poola maavägi ilmselt oma modernsete lahingtankide arvuga maailmas esirinda kerkimas. Maaväes on 142 Leopard 2A4 ja 105 Leopard 2A5 tüüpi tanki. Leopard 2A4 on läbimas ajakohastamisprogrammi, mille käigus uuendatakse vaatlus- ja sihtimisseadmed, tulejuhtimisseadmed ning tugevdatakse tankitorni soomuskaitset, parandatakse juhi öövaatlusvõimet ja pearelva käitlemissüsteemi. Projekti maksumus on 700 miljonit eurot.
Väidetavalt oli Poola üheteistkümnest tankipataljonist seitse varustatud tankidega T-72M1 ja selle Poolas moderniseeritud variandiga PT-91 Twardy. Neid peetakse siiski piiratud lahingvõimekusega platvormideks, mis ei vasta tänapäevanõuetele. Tulejõud, kiirus, tegevusraadius, vaatlusvõime ja hukukindlus on selgelt puudulikud. Poola otsustas kõik moderniseeritud T-72M1 tankid, ligi 232 masinat ja teadmata arvu PT-91 tanke annetada Ukrainale. Poola on Ukrainale annetanud lahingmasinaid ja varustust 2 miljardi dollari eest.
/nginx/o/2022/08/22/14780234t1h34c3.jpg)
On selge, et tulenevalt julgeolekuolukorrast on Poola intensiivistanud hankeid. Osaliselt seletab Ukraina sõda täiendavaid Abramseid, Patrioti ja HIMARSi raketisüsteeme. Uudispommina mõjus Poola hiljutine otsus sõlmida Lõuna-Koreaga relvahanketehing ligi 7 miljardi dollari väärtuses. Selle aasta jooksul peaks Koreast saabuma 180 seal toodetud tanki K2 Black Panther.
Poola ostab samuti litsentsi tankide K2 Black Panther tootmiseks. 2025. aastast saavad Poola relvajõud täiendavalt 580 Musta Pantrit (Poola hellitusnimi ei ole veel selgunud). Täiendavalt ostetakse Lõuna-Koreast hävituslennukeid KAI FA-50, 640 drooni ja 648 liikursuurtükki K9. Viimase hankega Poola kompenseerib Ukrainale antud Krab-süsteeme. Samuti hangitakse 1,75 miljardi euro eest 32 Augusta Westlandi helikopterit AW149.
Tõenäoliselt peitub suurostude saladus ühes staabiõppuses. 2021. aasta jaanuaris osalesid tuhanded Poola ohvitserid Teise maailmasõja järel Poola ajaloo suurimal staabiharjutusel Zima-20 (Talv 2020). Kasutades arvutisimulatsioone, otsiti vastuseid küsimusele, mis juhtub, kui Vene Föderatsiooni Lääne sõjaväeringkonna väed ründaksid Poolat. Tulemus oli kainestav.
Teadaoleva stsenaariumi kohaselt olid Poolal kasutada ka kõik hankeprotsessis olevad sõjalised võimed (st F35 varghävitajad, Patrioti õhutõrjesüsteemid jne). Algselt 22 päeva kestma pidanud simulatsioon lõppes viiendal lahingpäeval, kui Vene Föderatsiooni väed olid jõudnud Visla jõe joonele. Maaväe eesliini üksused olid kaotanud kuni 80 protsenti lahingvõimekusest. Viiendaks päevaks olid Poola õhu- ja merevägi lõpetanud oma eksistentsi.
Loomulikult ei ole kõike õppusel toimunut võimalik salastatuse tõttu hinnata. Ilmselgelt simulatsioonidel ja staabiõppustel hinnatakse vastase tegevust sageli mustemates värvides ja tulem on sageli «sinistele» õõvastav (näiteks Ühendriikide Millenium Challenge 2002). Kuid tegelikkus võib olla midagi muud.
Praegu näeme Ukrainas, et Vene Föderatsiooni vead strateegilise kampaania planeerimisel koos logistilise võimekuse puudumisega ei ole toonud pea kuue sõjakuuga kaasa muud kui välispoliitilise isolatsiooni, suured kaotused elavjõus, pusklemise stabiliseerunud rindejoonel ja sanktsioonidega järjest halveneva majanduse. Kuid poolakad lähtuvad ilmselt siinkohal oma ajaloolisest kogemusest ja ohupildist.
Kui ajateenistus 2008. aastal Poolas peatati, siis personaliolukord muutus drastiliselt. Ilmnes, et relvajõududel ei olnud midagi pakkuda tsiviilidele ja kaadersõdurite arv langes drastiliselt. Samuti oli selge, et ka reservis olijate hulk ajaga kahaneb. Ühe Poola vanemohvitseri sõnul on lääne pool Visla jõge noorel hakkajal inimesel palju muidki võimalusi, kui relvajõududega ühineda. Saksamaa majandusruum peibutab.
Juba 2009. aastal üritati reservide küsimust lahendada vabatahtliku reservväelase kontseptsiooniga, kus eelnevalt mitteteenistuses olnud vabatahtlikele anti neljakuune väljaõpe ja seejärel algas teenistus reservis. Erinevatel põhjustel uut reservväge ei suudetud täies mahus käivitada ja seatud eesmärk 20 000 võitlejat jäi täitmata.
Tegelikkuses kolm korda aastas toimuvale väljaõppele kõik huvilised ei pääsenudki, sest Poola relvajõud ei olnud võimeline vastavat väljaõpet nii suures mahus läbi viima. Aastas suudeti 5000 huvilisele vastavat väljaõpet pakkuda. Huvi ettevalmistavaks sõdurikursuseks ühiskonnas siiski oli olemas.
2017. aastal otsustati luua Poola territoriaalarmee, mille eesmärk on olla valmis sõdima hajutatud lahingtegevuses kogu Poola territooriumil. Siin tabati naelapead, kus poliitiline aspekt – ajalooline mälu, kampaania «Saa Poola sõduriks» ning koheselt kättesaadavad ressursid osutus edulooks.
Poola kõikidest väeliikidest, sealhulgas eriüksustest, suunati uude väeliiki parimatest parimad. Väidetavalt pidid Poola teised väeliigid kadedalt pealt vaatama, kuidas parimad relvad, isiklik varustus ja isegi raha kasarmute jaoks läks igasse vojevoodkonda loodud üksustele. 2022. aastal teenib territoriaalarmees juba 32 000 vabatahtlikku ja seega eesmärk luua 17 kerget brigaadi ei tundugi saavutamatu. Üheks värbamisväljaks on 2017. aastast ka nn akadeemiline leegioni sõjalise väljaõppe programm, kus üle 16 000 üliõpilase ligi 70 kõrgkoolist osales sõduri baasmoodulis ning allohvitseri ja ohvitserimoodulis.
Selle aasta 23. aprillil jõustus uus Poola kodumaa kaitse seadus. Tundub, et sellega Poola taastab vabatahtliku ajateenistuse, mis sisaldab 28-päevast baasväljaõpet ja kuni 11 kuud erialast väljaõpet. Seejärel on valikuvõimalus, kas jätkata (näiteks neljas sõjaväeakadeemias) või jääda reservi. Teenistuse ajal makstakse sama palka nagu kaadersõduritele. Teenistuse läbinud saavad eelisõiguse Poola riigiteenistusse kandideerimisel. Reservteenistus on seejärel väidetavalt paindlik.
Aktiivreservis ollakse kuni 55. eluaastani (allohvitserid ja ohvitserid 63. eluaastani), kus kohustuslik on kahepäevane väljaõpe kord kvartalis ja üks kahenädalane õppetsükkel iga kolme aasta tagant. Passiivses reservis on need, kes ei ole andnud ustavusvannet sõjalise väljaõppe järel, või on andud vande, kuid ei ole läbinud täies mahus väljaõpet. Relvajõud võivad neid välja kutsuda üheks päevaks, lühikeseks, kuni 30 päevaseks, või pikemaks, 90-päevaseks väljaõppeks.
Allikas: The Military Balance