«Oi, neid on nii hirmpalju, et ei jõua kokku lugedagi,» hüüatas õpetajate streiki eest vedava haridustöötajate liidu juht Sven Rondik vastuseks küsimusele, millised organisatsioonid õpetajate streiki toetavad.
«Aga kui üldisemalt öelda, siis suur hulk transporditöötajaid - nii raudteel, autotranspordis kui merelaevanduses, laiemalt võttes ka meditsiinitöötajad ehk arstid-õed jne,» loetles ta. Näiteks arstid mitmes suurhaiglas teevad õpetajate toetuseks tunniajase tööseisaku, toetusstreikidest on teatanud teatritöötajad, tele- ja raadiotöötajad, lasteaednikud, kiirabitöötajad ja teised.
«Üle paarikümne on toetust avaldanud kindlasti, aga veel tänagi [eile – toim] on neid terve hulk juurde tulnud,» põhjendas Rondik, miks tal hakkab ülevaade hajuma.
Rondik rõhutas aga, et streik ei ole korraldatud selleks, et Eesti elu sassi lüüa, vaid et õpetajate õigusi tugevalt teadvustada. «On näha, et Eesti üldsus seda toetab. Kui mujal riikides on põhimõte, et majandusprobleemide puhul kõigepealt toetame haridust ja teadust, siis meil vastupidi – kõigepealt püüame saada viie rikkama riigi hulka, alles siis hakkame haridusse panustama. Meie valitsusel on äraspidine arvamus!»
Seekord üle-eestilist kogunemist ei tehta. Streigi avapäeval, kolmapäeval kell 12 toimuvad miitingud regionaalselt – Tallinna Vabaduse väljakule kogunevad Tallinna ja Harjumaa õpetajad, oma meeleavaldus toimub Tartus, Viljandis, Valgas, Narvas, Sillamäel ja mujal.
Raudteelased ning transporditöötajad lubavad neljapäevaks 24-tunnist streiki, millega tahetakse olla solidaarne nii õpetajatega kui toetada ka ametiühinguid nende nõudmistes. Ametiühingute keskliit nõuab valitsuselt kolmepoolset kokkulepet töötukassaga seotud erimeelsuste lahendamiseks, ametiühingute ettepanekute arvestamist kollektiivlepingu seaduse muutmisel ning kolmandaks kindlaksjäämist kokkulepitud lubaduse juurde, mis puudutab töölt omal soovil lahkunud töötajatele töötukassast kompensatsiooni maksmist.