Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Ene Rämmeld ärgitab Eesti õpetajates mässumeelsust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Väljakutsete ootel: 
aasta alguses Prantsusmaal pensionile jäänud Ene Rämmeld tahaks Eestile kuidagi kasulik olla. Mõtteid ja ideid naisel jätkub – aga kas keegi neid vajab?
Väljakutsete ootel: aasta alguses Prantsusmaal pensionile jäänud Ene Rämmeld tahaks Eestile kuidagi kasulik olla. Mõtteid ja ideid naisel jätkub – aga kas keegi neid vajab? Foto: Mihkel Maripuu

Eeskätt «Libahundi»-filmi Tiinana eestlaste mällu sööbinud, viimased 30 aastat Pariisis elanud Ene Rämmeld tahaks teha palju rohkem Eesti heaks ning kinnitab, et kui ei elaks Pariisis, oleks kindla peale Eestis ametiühingutegelane, juhiks pikette ja streike.

Eriti läheb Ene Rämmeld põlema, kui mõtleb järgmisel nädalal toimuva haridustöötajate streigi peale. «Eesti riik hoopleb ja hõiskab, et riigil ei ole võlgu. Aga mille arvelt see tuleb? See tuleb inimeste kannatuste arvelt,» põrutab Ene.

«Kui Prantsusmaal hakkab streik peale, lendavad miljardid korstnasse. Siis ei mõelda enam mitte millelegi, vaid minnakse nii kaugele, kuni saavutatakse tahtmine. Selleks on aga tarvis ametiühinguid. Õpetajatele soovitan: ärge streikige ainult üks päev, vaid ärge jätke järele enne, kui olete saanud oma tahtmised. Ja mis siis, kui lähevad need küpsuseksamid tuulde!

Ja mis siis, et lapsed istuvad kodus! Ainult siis, kui lapsevanemad hakkavad reageerima valitsuse suunas, hakkab midagi juhtuma. Muidu ei juhtu mitte midagi! Ega streik ei ole moedemonstratsioonile minek, see on viimase peale minek.»
 

Tagasi üles