Eesti Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele, s.o 2,4%, millest töötaja tasub 1,6% ja tööandja 0,8%.
Töötukassa soovitab valitsusel jätta töötuskindlustusmakse määr muutmata
Töötukassa nõukogu esimees, tervise- ja tööhoiuminister Peep Peterson ütles, et nõukogu otsustas teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustuse maksemäär samaks.
«Analüüsisime varasemate kriiside kulusid, vaatasime üle töötukassa teenuste kulud ja võimalikud kärpekohad ning arutlusel oli ka laenuvõtmise alternatiiv ootamatu kriisi korral. Tänane arutelu julgustas seniste maksemääradega jätkamist,» lisas Peterson.
Peterson märkis, et nõukogus lepiti ka kokku, millal jätkatakse arutelusid teenuste eelarve, reservide ning laenu teemadel.
Veel augusti alguses sõnas äsja nõukogusse määratud minister Peterson, et peaks kaaluma töötuskindlustuse maksu määra tõstmist. Ta ütles, et nõukogu esimehena on tal esimese teemana arutlusel töötuskindlustusmakse määra ettepanek valitsusele. «Õnneks ei ole majanduses hetkel seis kõige halvem, kuid targem on hetkl reserve koguda, selle asemel, et tõsta maksemäära järsult siis, kui kriis on käes,» märkis Peterson toona.
2,4% maksemääraga on 2023. aastal töötuskindlustuse kogutulud 289,5 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaksid 284,5 miljonit eurot.
Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega, kasvavad prognoosi järgi 2023. aastal töötukassa varad viie miljoni euro võrra. Oodatav netovara väärtus on 2023. aasta lõpuks 522 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 505,8 miljonit eurot.
Töötuskindlustus käivitus Eestis 2002. aastast. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009 – 2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmäär 2,4% on olnud aastast 2015.