Eesti 200: valitsus peab esitama plaani energiakriisi lahendamiseks

Eesti 200: valitsus peab esitama plaani energiakriisi lahendamiseks Foto: Konstantin Sednev

Erakond Eesti 200 leiab, et valitsus peab kohe esitama plaani energiakriisi lahendamiseks ning tulema välja ettepanekutega, milliste kiirete otsustega tootmivõimsuste defitsiit lahendatakse.

Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul lasub suur osa vastutusest praeguse energiakriisi tekitamise eest mitte niivõrd elektriturul, vaid varasematel Reformierakonna ja Keskerakonna juhitud valitsustel. «Otsused on jäetud tegemata, aega on lihtsalt raisatud ning vastutusest on eemale astutud. Tulemuseks on katastroof, mida näeme oma igapäevastel elektriarvetel,» rõhutas Kallas.

Kristina Kallase sõnul oleks tulnud tegutseda eile, sest juba 2018. aastal hoiatas Eesti Energia nõukogu valitsust ja Eleringi reservvõimsuste kadumise tõttu ülikõrgete elektrihindade eest. Kahjuks ei ole Kallase sõnul ükski valitsus sellest hoiatusest hoolinud ega otsustavaid samme tootmivõimsuste ehitamiseks või tarbimise juhtimiseks loonud.

«Täna on viimane aeg, kus valitsus peab esitama plaani, kuidas energiahinnad kontrolli alla saadakse. Tuleb vastu võtta otsus, et kõik praegu ootel olevad tootmisvõimsuste arendamised liiguvad kaks korda kiiremas tempos. Milline tootmisvõimsus tuleb turule 2024, mille me ehitame valmis 2025 ja 2026?» küsis Kallas.

Tema hinnangul tuleb kiiremas korras tööse panna elektri säästu toetamise seaduslik raamistik ehk luua võimalus maksta neile, kes elektri tarbimist vähendavad. «Oluline on, et ka võrgu arendamise kiirus kasvaks vähemalt kaks korda, et uued juba ammu järjekorras seisvad võimsused saaksid viivitamatult turule tulla,» tõi Kallas välja vajalikud sammud.

Mis puudutab energiaturge, siis tuleb Kallase sõnul kohe reformida Nord Pool, muuta läbipaistvaks ning asendada Venemaa Gazpromi spekulatsioonide alla sattunud CO2 kvoodisüsteem saastemaksudega põhimõttel – saastaja maksab.

Elektrihinnad börsil ei ole Kallase sõnul paratamatus, vaid otsustamatuse ja tegutsemise passiivsuse tulemus. «Elektribörsil olev hind on näidik, mis näitab meile meie tegemata töö tulemust. Mitte turg ei ole süüdi, vaid puudulik tootmisvõimsuste arenduse juhtimine,» selgitas Kallas.

Eesti ettevõtete konkurentsivõime langeb tema sõnul ülikiirelt ja peale tulevas majanduslanguses on ettevõtted oluliselt keerulisemas olukorras energiahindade tõttu. «Meil on kohe vaja plaani, mis annab ettevõtetele ja eratarbijatele kindluse, et 5 või 6 aasta pärast oleme sellest kriisist tugevamana välja tulnud. Me ei saa tegeleda vaid eeloleva talvega, peame suutma ettepoole vaadata ja ära hoida veel hullemaid talvesid,» selgitas Kallas.