Päevatoimetaja:
Marek Kuul

AK Kas Ukraina sõda võiks lõppeda samamoodi nagu Talvesõda? (7)

Nõukogude Liit asutas Talvesõja teisel päeval Soome kommunistidest koosneva nn Terijoe valitsuse. Talvesõja kolmandal päeval, 2. detsembril 1939 kirjutati Moskvas selle valitsusega alla sõpruse ja vastastikuse abistamise leping. Vasakult paremale: Andrei Ždanov, Kliment Vorošilov, Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov ja Terijoe valitsuse juht Otto Wille Kuusinen. 12. märtsil 1940 sõlmis Nõukogude Liit Soome seadusliku valitsusega Moskva rahulepingu.
Nõukogude Liit asutas Talvesõja teisel päeval Soome kommunistidest koosneva nn Terijoe valitsuse. Talvesõja kolmandal päeval, 2. detsembril 1939 kirjutati Moskvas selle valitsusega alla sõpruse ja vastastikuse abistamise leping. Vasakult paremale: Andrei Ždanov, Kliment Vorošilov, Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov ja Terijoe valitsuse juht Otto Wille Kuusinen. 12. märtsil 1940 sõlmis Nõukogude Liit Soome seadusliku valitsusega Moskva rahulepingu. Foto: Wikimedia Commons

Kuu aega tagasi pälvis Twitteris suurt tähelepanu Soome parlamendi väliskomisjoni esimehe Jussi Halla-aho kommentaar, milles ta võrdles Ukraina sõda Talvesõjaga. Halla-aho kirjutas, et Talvesõja tulemust ei otsustanud mitte see, et soomlastel lõppesid otsa mehed ja laskemoon, ega ka see, et Stalin ei saanud enam endale selliseid kaotusi lubada. Talvesõja lõpetas see, et lääneriigid ähvardasid sõtta sekkuda.

Tõenäoliselt on Vladimir Putin juba pakkunud Ukrainale samasugust rahulepingut nagu see, mis sõlmiti 1940. aasta märtsis ja millega Soome kaotas suure osa oma territooriumist. Kui Ukraina ei ole seda siiani vastu võtnud, siis veelgi vähem oleks põhjust seda teha suurriikide sekkumise korral. Igal juhul oleks Talvesõja stiilis rahuleping suur võit Putinile.

Tagasi üles