INTERVJUU ⟩ Narva-Jõesuu linnapea: «Edasine sõltub sellest, kuidas valitsus hakkab kohalike inimestega suhtlema»

Maksim Iljin. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini (SDE) sõnul on nüüd oluline, et riik pööraks tähelepanu piirkonna inimestega suhtlemisele. Sellest, et tema juhitavas omavalitsuses hakatakse monumente teisaldama sai ta sarnaselt Narva linnajuhtidega teada sama päeva hommikul.

Narva-Jõesuu omavalitsusse kuuluvad Narva-Jõesuu linn, Sirgala ja Olgina alevikud, paarkümmend küla ning neid ümbritsevad alad. Teisipäeva varahommikul tehtud valitsuse otsusega teisaldatud seitsmest monumendist kaks asusid tegelikult Narva-Jõesuu omavalitsuse territooriumil.
 

Mida Narva-Jõesuu linnavalitsus arvab sellest, et ka teie territooriumilt punamonumendid teisaldati?

Juhtus nii nagu juhtus. Kui rääkida Narva volikogu tegevustest, mis leidis aset päev varem, siis tundsin, et tõenäoliselt teeb riik oma otsuse mis ei lähe kokku sellega, millest Narva võimuesindajad on rääkinud. Samas ei teadnud ma, et koos tankiga eemaldatakse või lausa lammutatakse ka meie kaks monumenti - «Kolm Tääki» ja Meriküla dessandimonument.

Mulle helistati varahommikul ja öeldi, et tehnika juba liigub sinna kohale ning päeva jooksul saab kõik sealt olema eemaldatud.

Kas Narva-Jõesuu volikogu on teie piirkonna monumentide küsimust arutanud?

Arutasime 15.08 ja leppisime volikogu liikmetega kokku, et lähtume nendest võimalikest ettepanekutest, mida valitsus teeb. Järgmisel päeval tuli juba tehnika kohale. Meil olid arutelus nii Meriküla dessandimonument kui ka need monumendid, mis asuvad erinevatel kalmistutel meie linna territooriumil.

Narvale oli tehtud ettepanek, et las Narva linn ise otsustab midagi. See otsus jäi volikogu tasemel vastu võtmata ja seetõttu riik otsustas ise tanki sealt eemaldada. Meie leppisime kokku, et kui konkreetne ettepanek tuleb, siis hakkame arutama ja venitama me kindlasti ei hakka. Järgmisel hommikul oli tehnika juba kohal.

Eelnevalt keegi valitsuse poolt ametlikult seoses nende kahe monumendiga meie poole ei pöördunud. Lihtsalt oli info - sealhulgas meedias, et need monumendid kuuluvad eemaldamisele. Samas ei olnud eraldi kokku lepitud, millal täpselt.

Valitsuse poolt teile konkreetsemalt juhtnööre ei tulnud?

Ei olnud. Räägiti koguaeg tankist. Igal pool kõlas: «tank, tank, tank». Isegi siis kui siseminister Lauri Läänemets meie juures käis, rääkisime pigem tankist.

Meil on Sinimäel muuseum, kus on üks tank juba eksponeeritud ja valitsuse esindajate poolt paar nädalat tagasi oli Eesti Elektrijaama territooriumilt sinna viidud haubits. Tegin ettepaneku, et kui üks tank tuleb sinna kõrvale, ehk muuseumi territooriumile Sinimägedesse, siis me ei näe selles probleemi. Minu teada tookord see ettepanek sai teadmiseks võetud aga kuna ühe nädala pärast toimus peaministri ja Narva esindajate kohtumine, kus saavutati muud kokkulepped, siis ei läinud see meie alternatiiv töösse.

Kui palju teie omavalitsuses veel punamonumente püsti on? Mis nendega edasi saab ja kas Narva-Jõesuu linnavalitsus hakkab midagi nendega tegema?

Kindlasti üle kümne. Leppisime esialgu kokku, et ootame ettepanekuid valitsuse poolt ja siis kui need ettepanekud tulevad, langetame konkreetsed otsused. Usun, et poliitiline tahe ja võime on meil olemas selle jaoks.

Väiksemad monumendid, mis on näiteks Auvere külas, Sinimäe külje all või muudes kohtades - nende vastu ei tundnud keegi erilist huvi ja nendest pole kunagi juttu olnud. Sealhulgas ka valitsuse esindajatega.

 

Narva-Jõesuu volikogus on poliitiline tahe ja võimekus olemas nendega ka tegeleda?

Sõltub sellest, mis ettepanekud tulevad. Arvan, et alati peab otsima kompromissi ja poliitika ongi kompromisside kunst.

Kui valitsuse poolt tulevad ettepanekud, näiteks konkreetne sõnum, et monument tuleb eemaldada või lammutada, siis loomulikult on kõige ebamõistlikum variant on siin midagi oodata.
Arvan, et tankiga seotud juhtumi kõige suurem viga oligi see, et siin kohapeal koguaeg midagi oodati ja arutati. Peaminister tuli, lepiti kokku ja hakkame toimetama. Siin ma saan valitsuse seisukohast aru. Terve riik ei saa ju nädalate kaupa ainult sellest tankist rääkida. Sellepärast otsused võetigi vastu nii, nagu nad võeti vastu.

Kui teiste monumentide suhtes tulevad konkreetsed ettepanekud, siis me vastame ja hakkame toimetama.

 

Kindlasti olete nüüd saanud Narva-Jõesuu inimestelt tagasisidet nende kahe monumendi kohta, mis maha võeti. Mida Narva-Jõesuu inimesed arvavad?

Inimestel on kahju, kuna kohalike inimeste jaoks oli see nende traditsioonide ja kultuuri lahutamatu osa. Kohalikele inimestele ei meeldinud see, et pidevalt puudus omavaheline informatsioonivahetus ja kommunikatsioon. Mulle helistati eile vähemalt seitse korda ja need kes helistasid, küsisid pigem teiste monumentide kohta, mis on Narva-Jõesuu ja Sinimäe kalmistutel. Valitsuse esindajad on mulle öelnud, et nendega valitsus tegelema ei hakka, kuna mõlemad monumendid asuvad kalmistul ning sellistes kohtades riik praegu midagi ette võtma ei hakka.

Tuleb tunnistada, et "Kolme Täägi" ja Meriküla monumendi juures pigem käisid narvakad, sest niimoodi on ajalooliselt välja kujunenud. Meie omad käivad pigem Narva-Jõesuu kalmistul, sealhulgas ka 9. mail. Need, kes mulle helistasid, tundsid muret selle monumendi osas.

Mis nüüd edasi saab? Kas olukord võib sealkandis kuidagi eskaleeruda?

Ma ei välista sellesmõttes midagi. Sõltub sellest, kuidas edaspidi valitsus hakkab kohalike inimestega suhtlema.

Ma ei välista seda, et teatud turbulents võib siin kasvada. Seoses sõjaga Ukrainas ja ka teiste kriisidega hakkavad negatiivsed mõjufaktorid siin igal juhul kasvama. Me ei tea ju, mida september ja oktoober meile toovad, kui algab kütteperiood. 

Püüame siin kohapeal inimestega suhelda ja selgitada ning see on kohaliku võimu esindajana ka minu roll. Elu näitab, aga ma ei välista, et negatiivne turbulents hakkab siin kasvama.

 

Kuidas Eesti riik ja ka teie peaks hakkama kohaliku rahva usaldust tagasi võitma?

Ma ei ütleks, et usaldus riigi vastu on kadunud. Meil olid siin vahepeal ka teatud probleemid ja teatud inimestel oli pahameel, näiteks muuseumi üleviimise või kahe muuseumi kokkupanemise tõttu. Aga täpselt samamoodi, kohtusime ja suhtlesime inimestega. Siin ei ole muud võimalust. Peab inimestega rääkima ning peab näitama inimestele, mida positiivset on siin vahepeal toimunud.

Arvan, et kui riik hakkab siia regiooni rohkem panustama, siis ka kohalikud inimesed näevad, et riik hoolitseb nende eest.

 

Kas teie tunnetate, et riik peaks nüüd nendese asukohtadesse midagi asemele tegema, kust monumendid ära viidi? Või pakkuma muul moel niiöelda "kompveki" valu leevenduseks?

Arvan, et see võib kohalikele tekitada täiendavat valu, kui mingisugune teine monument sinna tuleks. Seal oleks ka väga suur vandalismi riskifaktor. Eile (teisipäeval - toim) kõlas paar korda, et need alad saavad olema haljastatud ja mulle tundub, et antud olukorras ongi see kõige parem variant.

Raske öelda, mis see alternatiiv siis võiks olla. Teinekord on mõistlikum paus võtta ja vaadata, kuidas olukord arenema hakkab või mis hakkab üleüldse siin edasi juhtuma.

Minu põhisõnum riigile on see, et pidevalt selliste piinlike olukordade pärast peaks kohale tulema ja rohkem inimestega suhtlema. Pole vahet, kas räägime Narvast, Narva-Jõesuust, Pärnust või Haapsalust. Inimesed on igalpool ühesugused ja igal pool elavad Eesti Vabariigi kodanikud.