Raik: ma ei saa öelda, et ma olen üllatunud

Narva linnapea Katri Raik tunnistas, et raske on taluda süüdistusi, kus teda nimetatakse venemeelseks, kuid samas ta usub, et on võtnud enda peale löögi, mis muidu võiks anda hoobi narvalaste usaldusele Eesti riigi vastu. Foto: Матти Кямяря

Narva linnapea Katri Raik (SDE) märkis Postimehele, et pärast ootamatut tanki teisaldamisoperatsiooni algust mõtleb tema eeskätt homsele päevale ning sellele, kuidas Narva inimestele midagi peale äravõtmise vastu pakkuda. 

«Ma ei saa teha nägu, et ma olen üllatunud,» nentis Raik, kes veel eile soovitas valitsusel tanki teisaldamise teemal viivuks peatuda ja Narva linnavõimule ebaõnnestunud otsustamise järel lisaaega anda. Küll aga pole tema hinnangul tanki teisaldamiseks niikuinii enam head aega ega head viisi.

Raik kinnitas, et eemaldatakse mitte ainult punatank, vaid kokku seitse Ida-Virumaa mälestusmärki, näiteks Narva-Jõesuu Meriküla dessandi mälestusmärk ja 80ndatel püstitatud mälestusmärk «Kolm tääki». «Nii et see on väga suur operatsioon ja soovin selle läbiviijatele jõudu ning Narva inimestele kannatlikku meelt,» lisas ta. 

Tänast päeva ta ei pelga: «Inimesed on tööl, Narva on vananeva elanikkonnaga linn ja prouad vanuses 60+ politsei vastu ei lähe. Kive ka akendesse viskama ei hakka. Loodame, et kui midagi ka juhtub, siis võimalikult vähe ja ilma vigastusteta ja muuta.»

Linnapea valmistub enda sõnul pigem tanki teisaldamisele järgnevaks: «Ma olen nimetanud seda depressiooniks, tühjaks pilguks inimeste silmis.»

Raik nentis, et eestlaste jaoks on raske mõista, et venelaste jaoks on pärast Ukraina sõja algust palju muutunud, olgu selleks kindla kuupäevaga eestikeelne haridus või diskussioon valimisõiguse üle. «Mälestusmärgid on nagu materialiseerunud osa muutustest, millest on võimalik füüsiliselt kinni hoida. Ei ole elus keerulisemat konflikti kui väärtuskonflikt, mis siin nüüd on,» viitas ta maailmasõja lõpule, milles on kokkuleppeid kahe rahvuse vahel pea võimatu saavutada. 

Raik märkis, et inimesed saavad Narvas aru, et sõda Ukrainas on ennekuulmatu, kuid neil on seda raske välja öelda ja sellega raske leppida. 

Linnapea toonitas oma varemöeldut, et Ida-Virumaa inimesed vajaks midagi emotsionaalsel ja väärtuslikul tasandil ka vastu, ehkki sobivat plaani ta pole seni kuulnud. «Küsimus on selles, et kuidas me edasi läheme, millist ühisosa me otsime? Ei saa koguaeg ära võtta, tuleb ka asemele anda.»

«Ma loodan, et ma kuulen täna adekvaatsest plaanist, kus ma ennast Narva inimesena ka ära tunnen,» rääkis ta tänasest kohtumisest lõimumisvaldkonna teemal.