KÕNE ⟩ Jüri Ratas: keskmine pension peab tõusma 1000 euroni

Keskerakonna XIX kongress Foto: Ragnar Peets

Keskerakonna valitsuste ajal on vanaduspension tõusnud enam kui 200 euro võrra ning kerkib järgmisel aastal prognooside kohaselt üle 650 euro, aga selleks, et me eakad saaksid hakkama, peab keskmine vanaduspension tõusma järgmise valimistsükli jooksul 1000 euroni ning moodustama edaspidi vähemalt 40 protsenti Eesti keskmisest palgast, ütles Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas erakonna kongressil peetud kõnes.

«Erakorraliste pensionitõusudega tuleb jätkata ning leian, et juba järgmisel aastal peame pensione lisaks indekseerimisele 20 euro asemel tõstma vähemalt 50 euro võrra,» lausus Ratas. «Eakad on ühiskonna haavatavamaid gruppe ning me ei tohi neid jätta hinnatõusu meelevalda. Teame, et eriti raske on praeguse hinnakasvuga hakkama saada üksi elavatel pensionäridel, mistõttu juba tõstsime ka nende toetust.»

Ratase sõnul käib oma kallite vanemate ja vanavanemate eest hoolitsemine paljudele üle jõu ning seetõttu tuleb sellega seotud küsimustele kiiremas korras lahendused leida. «Oli väga positiivne, et tänane valitsuskoalitsioon lubas keskmise pensioni eest hooldekodukohta. Täna teame paraku, et koalitsioonileppesse see uljalt välja käidud mõte siiski ei läinud ning ka raha selleks pole tegelikult piisavalt. Keskerakond nõuab, et uus valitsus täidaks eakatele antud lubaduse ning tagaks abivajajatele pensioni eest hooldekodukoha,» rõhutas Ratas.

Keskerakonna esimees on veendunud, et maksusüsteemi tuleb kaasajastada, et see töötaks Eesti inimeste heaks. «Seda, milliste maksumuudatuste üle peaksime avalikult senisest rohkem arutama või millised muudatused ellu viima, on ühiselt meie valida ja otsustada. Terviklike lahenduste loomiseks vajame mõistagi kogu ühiskonda kaasavaid arutelusid, põhjalikku analüüsi ja head koostööd,» rääkis erakonna esimees.

«Me ei räägi maksupoliitika võimalikest muudatustest ainuüksi maksude tõstmise pärast, vaid ikka seetõttu, et tänase maksusüsteemi muutmata jätmisel jäävad esile kerkinud probleemkohad lahenduseta,» jätkas Ratas. «Pean õigeks, et seisame edasi astmelise tulumaksu kehtestamise eest, kus jõukamate inimeste panus on sidusa riigi ülesehitamisel suurem. Peame senisest julgemalt võtma ka initsiatiivi, et rääkida luksusmaksudest, mis võimaldaks riigil rohkem panustada oluliste murekohtade lahendamisse. Suuremat tähelepanu vajab debatt hoolduskindlustusmaksu rakendamise üle, millega katta konkreetselt vaid hoolekandega seotud kulud. Valitsuse lubadus on samm õiges suunas, kuid on väga kaheldav ja esimesed signaalid seda juba näitavad, et vananeva ühiskonna ja vajaduste taustal pole pakutav poolik lahendus jätkusuutlik.»

Ta lisas lõpetuseks, et vähem kui seitsme kuu pärast toimuvatel riigikogu valimistel tuleb ühiselt pingutades teha võimalikult tugev valimistulemus, sest ainult nii saame seista Keskerakonna põhimõtete eest täpselt nii, nagu tegime seda viimasel kuuel aastal. 

Postimees avaldab täies mahus Ratase kõne: 

«Auväärsed delegaadid!

Head erakonnakaaslased ja külalised!

Tervitan teid veel kord Keskerakonna XIX kongressil!

Mul on au ja ülesanne täna siin erakonna esimehena võtta kokku viimase kahe aasta tööd, tulemused, mis said saavutatud pärast me viimast kokkusaamist Kalevi spordihallis. Tänane kongress on aga eelmisest veidi erinev, sest muutunud on meie positsioon – lõppenud on ligi kuue aasta pikkune aeg valitsuses. Seetõttu alustaksin ma teie loal veidi kaugemalt, aastast 2016 ja kinnitan, et jõuan rääkida lähemalt ka viimastest aastatest ja eriti viimasest paarist kuust.

Miks alustan ajast, mil saime peaministri erakonnaks? Leian, et pärast pikka valitsusperioodi on paslik teha kokkuvõtteid ja vaadata, kas ning mil moel täitis Keskerakond oma programmi ja lubadusi, oma valijate ning liikmete ootusi. Pea kuus aastat ei ole sugugi lühikene aeg ning selle perioodi sisse on mahtunud päris palju. Kindlasti ei jõua ma kõike välja tuua, kuid mõned põhilisemad punktid väärivad äramärkimist.

Me oleme seisnud erakorraliste pensionitõusude eest. Uuel aastal jõustub kolmas erakorraline pensionitõus ning mis sama oluline – keskmine vanaduspension muutub maksuvabaks. Tõstsime ka üksi elava pensionäri toetuse 200 euroni käesoleval aastal. Meie valitsusajal, 2017-2022, on vanaduspension tõusnud enam kui 200 euro võrra. Keskerakonna jaoks on alati olnud eakate hakkamasaamine oluline põhimõte ja eesmärk valitsusse minekul.

Olulisena tuleb välja tuua ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euroni, mis oli julge samm parandamaks madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekut. Me lõpetasime 10 euro kaupa peenhäälestamise ja võtsime suuremalt ette. Tõsi, see oli kompromiss mitme erakonna vahel ning meie eesmärk on jätkuvalt euroopalik astmeline tulumaks, mis saab erakonna valimisplatvormis kindlasti ka kajastatud. Astmelise tulumaksu eelnõu saab olema ka Riigikogu keskfraktsiooni tööplaanis käesoleva aasta sügisel.

Tervishoiule suunatud sajad miljonid lisarahastust vähendasid ravijärjekordi ning otsus tasuda ravikindlustusmaksu mittetöötavate pensionäride eest on lahendus, mida oodati aastaid. Meie jaoks on inimeste tervise hoidmine väga oluline ja mul on hea meel, et pikaaegne terviseminister Tanel Kiik esitab sel teemal täna ka erakonna kongressi avalduse. On kahetsusväärne, et praeguse valitsuskoalitsiooni kõlavate lubaduste kõrval ei ole paberit jätkunud tervishoiule, valdkonnale, kus oli juba enne kriise väga palju murekohti.

Aga ka põllumajandussektor on valitsuse teravdatud pilgu alt paraku väljas. Viimati oli meie juhitud valitsus see, kes maksis maksimaalsel määral üleminekutoetusi ja toetasime ka tõuaretust, mesilasi, aga ka ajaloolist Tori hobusekasvandust. Täna, mil toiduainete hinnad on kasvamas ja maailm räägib üha valjemalt võimalikust toidunappusest, tuleks hoopis jõulisemalt põllumehi toetada ja tagada erinevate programmidega Eesti toidutootmise jätkusuutlikkus, kodumaise piima, sealiha ja leiva olemasolu ning tarbijasõbralik hind.

Põllumajandus on seotud tugevalt regionaalarenguga, töökohtade ja eluga maapiirkondades. Me oleme nii opositsioonis kui ka koalitsioonis leidnud, et igas Eestimaa paigas peab olema võimalikult hea elada Narvast Hiiu-, Saare- ja Pärnumaani, Tallinnast Võru–, Valga- ja Põlvamaani. Et noored leiaksid tee tagasi juurte juurde ka pärast ülikooliõpinguid või suurlinna kolimist ja lapsevanematel oleks võimalus kasvatada ja harida lapsi. Me usaldame kohalikku kogukonda ja võimu. Meenutan, et tõstsime omavalitsuste tulubaasi, lõime regionaalprogrammid, kiirendasime tee-ehitust ja tegime muid otsuseid, mis elu parandasid.

Siia loetelusse tuleb lisada veel hambaravihüvitiste tõstmine, 1=1 pensionireformi algatamine, matusetoetuse taastamine, riigimajade loomine, tervishoiutöötajate, õpetajate, päästjate, politseinike palgatõusud, teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõstmine 1% tasemele SKP-st, riigikaitse tugevdamine, tasuta maakondlik ühistransport ja palju muud.

Need ongi olnud erakonna juured ja me ei ole oma maailmavaatest kuskile taganenud. Vastupidi, oleme saanud keskerakondlikku poliitikat ellu viia kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil, sest oleme ühiselt selle nimel pingutanud. Tänan ka meie Euroopa Parlamendi saadik Yana Toomi, kes seisab sotsiaalvaldkonna ja inimeste toimetuleku toetamise eest Euroopa Liidus tervikuna. Me oleme järginud Keskerakonna 2018. aasta kongressil vastu võetud programmi ning seisame palgavaesuse kaotamise ja keskklassi tugevdamise eest. Ja peame seda tegema veelgi, sest ees on ootamas väga keeruline ja otsustav aeg. Vähem kui seitsme kuu pärast toimuvad riigikogu valimised.

Austatud delegaadid!

Tean, et parlamendivalimiste eel on paljudel küsimus – kas me olime liiga nõudlikud koalitsioonis Reformierakonnaga ning kas me oleks pidanud rohkem pingutama, et minna valimistele vastu valitsuserakonnana. Seda, kas õigem olnuks üks või teine tee, on raske kui mitte võimatu öelda. Mõni kuu tagasi märkisin, et vaid Igor Mang teab, kas valitsus jääb püsima. Ta tõdes, et tähed soosivad Kaja Kallast, kuid arvas, et valitsus jääb püsima. Ka tähetargal läks pool mööda.

Kindlasti on argumente nii ühele kui ka teisele poole, kuid püüan selgitada, miks oleme täna opositsioonis. Kõigepealt, meie väidetavast jäikusest. Sõbrad, Keskerakond ja Reformierakond on alati olnud täiesti erinevad erakonnad ning reeglina seisnud mitte koos, vaid vastamisi. Me ei aktsepteerinud olukorda, kus suurim lootus on, et me inimesed saavad ise hakkama ning kõik laabub iseenesest. Seetõttu esitasime jõuliselt oma seisukohti ja poliitilisi taotlusi nii lisaeelarveid koostades kui kriisidele reageerides.

Selle parim näide on talvehooaeg, kus meid kõiki šokeerisid kõrged kütte- ja energiahinnad. See tuli inimestele ootamatult ja tänaseni tõdevad eksperdid, et hinnastamise süsteem on läbipaistmatu ja arusaamatu. Kuidas siis pidanuks börsihinnaga leppima Eesti pered? Ei olekski. Just Keskerakonna initsiatiivil ja läbi väga raskete vaidluste koalitsioonipartneriga, lepiti kokku kompensatsioonimehhanismid, sh universaaltoetused eraisikutele ja ettevõtetele. Ütlen ausalt – valitsus oli jaanuaris kukkumisele väga lähedal, aga me pingutasime, et seda ei juhtuks.

Enne seda oli kärpepoliitika, mis kaotas kaplanid ja orkestrid ja isegi tualetid maanteede äärest. Muidugi mõista tähendas see palju suuremaid, sisulisi murekohti veel, alates politseinike ja päästjate palkadega, lõpetades tee-ehituse ja ohuga tasuta ühistranspordi eksisteerimisele. Kas Eesti oli jäänud äkitselt niivõrd palju vaesemaks, et me ei saanud enam midagi sellist lubada?

Loomulikult see nii ei olnud. Seesama erakond tegi mõned kuud hiljem valitsuse kahe teise partneriga, lubades kokku ligi miljardi euro väärtuses lisategevusi. Seda paraku isegi valede hinnaga – nii eelarveliselt kui ka sisuliselt.

Oleme pikalt välja toonud murekoha seoses pikaajalise hoolduse süsteemi ja hooldekodu koha kättesaadavusega. Oma kallite vanemate ja vanavanemate eest hoolitsemine käib paljudele üle jõu. Seepärast oli väga positiivne, et tänane valitsuskoalitsioon lubas keskmise pensioni eest hooldekodukohta. Täna teame paraku, et koalitsioonileppesse see uljalt välja käidud mõte siiski ei läinud ning ka raha selleks pole tegelikult piisavalt. Keskerakond nõuab, et uus valitsus täidaks eakatele antud lubaduse ning tagaks abivajajatele pensioni eest hooldekodukoha. Hoiame selle lubaduse täitmisel pingsalt silma peal.

Mida see kõik näitab? See näitab, et õigete partneritega on Reformierakond võimul püsimiseks hoopis leplikum, kui oli seda meiega. Ka laste- ja peretoetuste tõus tuleb vaid veidi väiksemas mahus. Meiega oli see välistatud. Lausa nii, et peaminister lubas sellise seaduse vastuvõtmisel tagasi astuda. Näis, kas see lubadus kehtib ka nüüd või on lubadustel teatud ajalised ja kontekstipõhised raamid. Selge on aga, et Reformierakonna paindlikkus saabus alles siis, kui meie ministrid olid ette teatamata ja kompromissitult kõrvale visatud ning nende e-postid suletud. Hea muidugi, et mitte poole hoo pealt ministri ametiautost, kuid nii mõnigi minister oli välismaal kui sai uudistest teada, et tuleb Eestisse naasta. Kas Kaja Kallas käitus ikka õigesti nagu mõned on väitnud? Minu hinnangul tegi ta peaministrina suure vea ning meeskonna hoidmise asemel reetis oma koalitsioonipartneri. Seda olukorras, kus veel sama nädala alguses toetasime mitmel usaldushääletustel peaministri ja valitsuse püsimist.

Miks seisime perehüvitiste eest? Kas loobusime oma põhimõtetest ning seisime lubaduse eest, mida on esitanud teised? Ei! Keskerakonna valimisplatvormis on laste ja perede toetamise eesmärk olnud kirjas juba 2019. aasta valimistel, vaid suure pere toetuse number oli toona veidi väiksem. Esimese ja teise lapse toetuse tõus 100 euroni aga sees täpselt nii, nagu meie fraktsiooni eestvedamisel esitatud eelnõus.

Me oleme Eesti perede hakkamasaamise peale alati mõelnud. Leidsime, et rekordiliste hinnatõusude ning energiahindade leevendamiseks tuleb Keskerakonnal ja Reformierakonnal teha koos midagi suurt ja vajalikku me inimeste heaks. Seda mõtet toetas algupäraselt parlamendis neli erakonda viiest ja lootus oli enne eelnõu esitamist, et seda teeb ka Reformierakond. Paraku teame täna, et parlamendiülese koostöö asemel tulid tülid ja teineteise mittemõistmine ühes ühe erakonna ainuvõimuga ja paraku ka kättemaksuga.

Kuidas muidu nimetada olukorda, kus ühe erakonna ministrid kriipsutasid maha nii ekspertide sõnul väga vajaliku ja graafikus Tallinna Haigla projekti, meditsiinikopterid kui olulise regionaalse kaaluga Rohuküla raudtee. Kinnitan siinkohal, et Keskerakond ei lepi nende otsustega. Me töötame selle nimel, et need otsused tagasi pöörata ja vajalikud investeeringud siiski ellu viia. Ka seetõttu on väga oluline teha Riigikogu valimistel võimalikult tugev tulemus.

Peame tunnistama, et eelmise aasta jaanuaris kinnitatud koalitsioonilepe Keskerakonna ja Reformierakonna vahel ei kajastanud enam me ees seisvaid probleeme. Maailm muutus vahepeal tundmatuseni: Venemaa agressioon Ukraina vastu, energiakriis, rekordiline hinnatõus ja inimeste toimetuleku toetamine on praegu kõige kriitilisemad väljakutsed. Me pidime reageerima, kuid sein oli ees.

Muidugi saime ka selles valitsuses teha olulisi otsuseid. Leppisime kokku erakorralise pensionitõusu, ka panus julgeolekusse ja riigikaitsesse suurenes. Meie nõudmisel saavad sügisel Eesti eakad ja lapsed 50 eurot ühekordset toetust, mis mitmelapselistele peredele on täiendavaks abiks. Ma soovin tänada kogu meie valitsusdelegatsiooni ja selle juhti Jaak Aabi olulise töö eest, mis nende enam kui 16 kuu jooksul tehtud sai. Aitäh Sulle Jaak!

Head erakonnakaaslased!

Viimaste aastate sisse on mahtunud ka rohkelt väljakutseid me erakonna sees. Selliseid, mille üle ei ole teie ega mina õnnelikud. Oleme pidanud aastate jooksul tasuma ligi kolm miljonit eurot varasemate kaasuste ja võlgnevuste tõttu. Seoses 2009-2015 valimiskampaaniatega tuli erakonnal tasuda ka tänavu 843 000 eurot, millele võinuks lisanduda veel pool miljonit. Kohus leidis, et erakond on maksnud toonaste kampaaniate eest oma lepingupartnerile liiga vähe tema töö eest ja see loeti keelatud annetuseks. Selle hiigelsumma ära tasumiseks anti meile vaid kaks kuud.

Kirvena rippus see vaidlus ja võimalik nõue me kohal aastaid, kuni lõpuks meie kahjuks lahenes. Võime olla kindlad, et paljud oponendid lootsid, et see meid ka hävitab. Soovunelmad Keskerakonna surmast olid tugevasti liialdatud. Sõbrad, Keskerakond on siin, et jääda!

Juba eelmisel aastal pidin erakonna esimehena tegema väga raskeid otsuseid, mis puudutasid nii Kesknädalat kui ka büroo ja piirkondade töötajaid, aga ka kohalike omavalitsuste kampaaniat. See tähendas, et piirkondadele langes väga suur koormus ning meie hääl muutus vaiksemaks. Aga mul oli valida, kas kaotada ajutiselt Kesknädal või kaotada jäädavalt Keskerakond. Valikut ju tegelikult ei olnud. Loomulikult valisin erakonna püsimise! Täna saame aga taas oma fookust suunata ka muudele vajalikele tegevustele, sh Kesknädalale, mis tuleb tagasi ja on juba täna siin nii eesti- kui ka venekeelsena kättesaadav.

Ka erakonna kohalike valimiste kampaanias tähendas see märkimisväärset kokkuhoidu. Meie valimiskulud ei olnud 2021. aastal võrreldavad teiste erakondadega. Ometi me need valimised võitsime üle kogu Eesti. Mitte ükski erakond ega valimisliit ei saanud meile vastu. Saime suure võidu ka Tallinnas, kus kaotasime küll mandaate, kuid saime juurde hääli ning valijate toetusel jätkab linnapeana Mihhail Kõlvart. Tunnustan kõiki kohalike valimiste kandidaate. Aitäh kõikidele, kes olid erakonna nimekirjas ja kampaaniameeskonnas ning panustasid oma aega ja raha nendel valimistel, kokku ca 400 000 eurot. See näitab väga selgelt, et erakonda ja me programmi usaldatakse, oleme tõestanud end tegudega ning teeme seda ka edaspidi.

Kohalike valimiste võit oli väärikas sünnipäevakingitus eelmise aasta 12. oktoobril kolmekümneaastaseks saanud Eesti Keskerakonnale. Tänan siinkohal erakonna 204 asutajaliiget ning kõiki teisi, kes Rahvarindest välja kasvanud poliitilise jõu sünnile ja arengule on kaasa aidanud.

Lugupeetud siinviibijad!

Eelseisvad Riigikogu valimised saavad olema kahtlemata täis väljakutseid, seda ka rahalises plaanis. Peame ausalt tunnistama, et sel korral tuleb valimiskampaania maksumus tagasihoidlikum ja jääb samasse suurusjärku, mis kohalikel valimistel – mille ma kordan, me siiski võita suutsime. See tähendab, et peame taaskord olema ühtsed, aktiivsed ja töökad ning pakkuma välja inimesi kõnetavaid ideid. Oleme seda alati teinud ja olen kindel, et volikogu esimehe Tõnis Mölderi juhitav valimisplatvormi töörühm teeb oma tööd hästi ning meil saab olema parim riigikogu valimiste programm.

Nii koalitsioonis kui ka opositsioonis peab Keskerakond tegema aktiivselt tööd ja panustama murekohtade lahendamisse. Seda on Riigikogu fraktsioon ka teinud, aktiivsed olime nii koalitsioonis kui ka nüüd opositsioonis, mil Jaanus Karilaidi, Kersti Sarapuu ja Dmitri Dmitrijevi juhtimisel on esitatud mitu olulist arupärimist, kirjalikku küsimust ja eelnõu. Oleme parlamendis teinud ettepaneku toiduainete ja kütusehindade käibemaksu langetamiseks. Küsimus on Eesti inimeste toimetulekus rekordilise inflatsiooni tingimustes. Paljud Euroopa riigid on teinud kas või ajutisi tarbimismaksude langetamisi, et oma inimesi aidata. Suurenenud maksulaekumiste taustal ei näe ma põhjust, miks neid mõtteid ei saaks ega tohiks Eestiski teoks teha.

Oleme pärinud, mil moel jätkatakse Euroopa Liidu toetuseta jäetud Tallinna Haigla ja Rohuküla raudtee ehitusega, oleme küsinud ka valitsuse plaanide kohta küttepuude hinna kompenseerimisel, aga ka uue koalitsiooni eelarvepoliitika ja tegelike kulude kohta. Palju küsimusi tekitanud kiirtestide hange ja nende kasutamine koolides ei ole meie hinnangul samuti saanud adekvaatseid vastuseid ja piisavat selgust.

Igaüks peab endalt seejuures küsima, millises riigis soovime elada ja kuidas selle suunas püüdleme. Kas soovime elada õhukeses riigis, kus sotsiaalne turvalisus on tagatud vaid jõukatele, või soovime Eestit, kus rasketel aegadel saame riigi abistavale toele alati kindlad olla. Keskerakonna seisukoht on siin selge – peame olema näoga Eestimaa inimeste poole. See tähendab laiapõhjalist tegutsemist, tähelepanu nii meie eakatele, aga ka peredele ning noortele, kes oma elu alustamas, olgu maal või linnas.

Kindlasti on meil vaja luua inimeste heaks toimiv maksusüsteem. Seda, milliste maksumuudatuste üle peaksime avalikult senisest rohkem arutama või millised muudatused ellu viima, on meie üheskoos valida ja otsustada. Terviklike lahenduste loomiseks vajame mõistagi kogu ühiskonda kaasavaid arutelusid, põhjalikku analüüsi ja head koostööd.

Me ei räägi maksupoliitika võimalikest muudatustest ainuüksi maksude tõstmise pärast, vaid ikka seetõttu, et tänase maksusüsteemi muutmata jätmisel jäävad esile kerkinud probleemkohad lahenduseta. Pean õigeks, et seisame edasi astmelise tulumaksu kehtestamise eest, kus jõukamate inimeste panus on sidusa riigi ülesehitamisel suurem.

Peame senisest julgemalt võtma ka initsiatiivi, et rääkida luksusmaksudest, mis võimaldaks riigil rohkem panustada oluliste murekohtade lahendamisse. Suuremat tähelepanu vajab debatt hoolduskindlustusmaksu rakendamise üle, millega katta konkreetselt vaid hoolekandega seotud kulud. Valitsuse lubadus on samm õiges suunas, kuid on väga kaheldav ja esimesed signaalid seda juba näitavad, et vananeva ühiskonna ja vajaduste taustal pole pakutav poolik lahendus jätkusuutlik.

Et me eakad saaksid hakkama, peab keskmine vanaduspension tõusma järgmise valimistsükli jooksul 1000 euroni ning moodustama edaspidi vähemalt 40% Eesti keskmisest palgast. See on lähiaastatel reaalne siht. Meie valitsuste ajal on vanaduspension erakorraliste tõusude ja indekseerimise koosmõjus tõusnud enam kui 200 euro võrra ning tõuseb järgmisel aastal prognooside kohaselt üle 650 euro. Erakorraliste pensionitõusudega tuleb jätkata ning leian, et juba järgmisel aastal peame pensione lisaks indekseerimisele 20 euro asemel tõstma vähemalt 50 euro võrra. Eakad on ühiskonna haavatavamaid gruppe, ning me ei tohi neid jätta hinnatõusu meelevalda. Teame, et eriti raske on praeguse hinnakasvuga hakkama saada üksi elavatel pensionäridel, mistõttu juba tõstsime ka nende toetust.

Eesti elu peab olema elujõuline igas Eestimaa paigas, ka väljaspool Tallinnat, Tartut ja Harjumaa kuldset ringi. Paraku kuuleme üha rohkem, kuidas meil on noori peresid, kelle unistuseks on küll rajada oma kodu maale, kuid kelle soovid purunevad, sest pangalt ei saada laenu, kuna tagatiseks pole panna kuldses ringis asuvat kinnisvara. Leian, et peame sellega tegelema, et võimaldada noortel oma kodu loomist ka maapiirkondades.

Aktuaalsem kui kunagi varem on meie energiajulgeoleku tagamine ja energeetiline sõltumatus. Eesti eesmärk peab olema toota ise rohkem elektrit, kui tarbime. Tuule, päikese ja muude lahenduste kõrval on meie maapõues põlevkivi, millele me ei tohi käega lüüa ei energiatootmises ega mujal. Peame leidma põlevkivile parimat võimalikku rakendust, aidates seeläbi kaasa ühiskondliku rikkuse suurendamisele ning liikuma edasi õlitehase rajamisega.

Toetusmehhanisme peame rakendama ka selleks, et inimesed saaksid oma kodus ümber ehitada küttesüsteeme ning kasutusele võtta päikesepaneele. On aga täiesti selge, et peame ette valmistama nii lühiajalised lahendused – kompensatsioonimehhanismid, nii eratarbijatele kui ka ettevõtjatele – aga vajalikud on ka süsteemsed muutused, sest näeme, et elektribörs praegusel kujul ei tööta. Meie majandus- ja taristuminister Taavi Aas vedas vajalikke muudatusi valitsuses ning seisab nende elluviimise eest nüüd parlamendiliikmena. Soovin siinkohal palju jõudu ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simsonile, kes koordineerib Euroopa Liidu ühiseid tegevusi ja ettevalmistusi uueks kütteperioodiks.

Head kuulajad!

Muidugi oleme valmis aktiivselt opositsioonis töötama, sest Eesti riiki ehitame ju iseendale ning tulevastele põlvedele. Aga meie eesmärk on teha edukas valimistulemus lähenevatel parlamendivalimistel ja tõusta taas valitsusse. Meil on väga kogenud meeskond, aga ka mitmed uued nimed, kes meie nimekirju tugevdavad. Mul on hea meel, et lisaks Keskerakonna traditsioonilistele tugevustele on selgelt kasvanud erakonna kompetents välis- ja julgeolekupoliitikas. Meiega on liitunud endine saadik ja välisminister Eva-Maria Liimets ning kindralmajor reservis Neeme Väli. Koos Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni juhtinud Enn Eesmaaga moodustavad nad Keskerakonna välis- ja julgeolekupoliitika tuumiku.

Oleme juba pikemat aega lisaks erakonna valimisplatvormile ette valmistamas ka Riigikogu valimiskampaaniat. Ma tänan erakonna volikogu, juhatust ning peasekretär Andre Hanimäge ja erakonna bürood selle töö eest.

Viimased kaks aastat on olnud erakonna jaoks keerulised ja väljakutsete rohked. Siiski tean, et oleme valmis ühiselt pingutama, et teha 2023. aastal võimalikult tugev valimistulemus. Ainult nii saame järgnevad aastad seista me põhimõtete eest täpselt nii, nagu tegime seda viimasel kuuel aastal.

Head delegaadid, soovin teile ilusat kongressi ja edu kõigile kandidaatidele.

Jõudu Eestile!

Jõudu Keskerakonnale!»