Ametnikud mängivad põllumaa hinnaga vahendajate kasuks

Maa-amet arvab oma statistikast välja ka tehingud, kus põllumaa ostetakse muuks kui maaharimiseks. Pildil kinnisvarafirma Maru arendatav Aaspõllu kinnistu Kolu külas. Foto: Mihkel Maripuu

Maa-amet näitab järjepidevalt põllumaa hinda tegelikust väiksemana ja piirab ligipääsu alusandmetele, mis toob kahju põllumeestele, kasu aga maakleritele ja maahindajatele, kelle ühingusse kuuluvad ka maa-ameti peadirektor ja hindamisosakonna juhataja. Keskkonnaministeerium viskus oma allasutuse kaitsele, juristid kahtlustavad aga huvide konflikti korruptsioonivastase seaduse mõistes.

«Põllumajandusega tegeleval ettevõttel ei ole varsti enam sellele turule asja,» hindas Pärnumaal põldu hariva OÜ Helgi ja Pojad üks omanikke Mihkel Vainula. «Ärge imestage, et toidu hind on varsti veel kallim, sest põllumehed ei jaksa enam isegi maad rentida. Minu rendimaa omanikule pakuti kümne hektari eest 100 000 eurot!»

Maa ostetakse kokku ja äritakse teile võimalikult kallilt maha? «Jah, urgitsetakse neid tükke, kust on põllule pealepääs,» seletas Vainula. «Lükkavad su kahvlisse: pead maa rendile võtma, sest muidu oma maa põllule ei saa. Sel kuul ostan maad 7000 euroga hektari eest. Midagi teha ei ole, jälle on spekulant taga, muudkui helistavad ja tüütavad!»

Kinnisvarafirma nina eest põllu äraostmine pole aga lihtne. «Kui lähed panka ja tahad maa tagatisel laenu saada, siis ütleb pank, et Pärnumaal Häädemeeste vallas on maa hind 2000 eurot! Minu arust on tegu rahapesuga. Tegelikult peaks sinna panema politsei jäljekoera järgi!» pahandas Vainula.