Jüri Luik viisakeelust: reisimine ei ole inimõigus

Jüri Luik Foto: Gert Tali

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik peab õigeks keelata venelaste sisenemine Euroopa Liitu ja lõpetada viisade väljaandmine.

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik ütles Kuku Raadio saates Kahe vahel, et see samm, mille Eesti viisakeeluga on teinud, on mõistlik.

Ta rääkis, et kui Ukrainas hukkuvad tuhanded tsiviilisikud, peab sellel olema mõju ka Venemaa elanikkonnale. «Sisuliselt on tegu järjekordse luksuskaubaga, mis seisneb reisimises, nii et selle sanktsioneerimine ei ole probleem.»

Luik lausus, et suursaadikuna Venemaal oli tal kokkupuuteid paljude Vene inimestega, kes suhtusid Putinisse väga rahulikult. «See lepe, mida Moskva eliit, nii kultuuri- kui poliitiline eliit tegi Putiniga, see oli kõigile väga mugav – kellele ei meeldinud Venemaa surutud keskkond, käis aeg ajalt Itaalias või Prantsusmaal, tuulutas ennast seal ja tuli tagasi. See, et Venemaal ei olnud demokraatiat, see, et president Putin on tänaseks võimul olnud 22 aastat ehk rohkem kui Leonid Brežnev, see ei tundunud mitte kedagi häirivat,» ütles Luik, lisades, et selles mõttes on ka väga paljud tavalised venelased kaasa aidanud olukorrale, kus Putin on täna taoline piiramatu võimuga isik, kes tõepoolest võib teha midagi, mis talle piltlikult öeldes hommikul pähe tuleb.

Kommenteerides Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi vastuseisu üldisele viisakeelule, sõnas Luik, et diplomaadina teab ta väga hästi, et on olemas sellised esmased positsioonid, mis tihtipeale käiakse väga jõuliselt välja. «See pole enneolematu ühegi riigi puhul ja Euroopa Liidus on see tavaline protseduur – sa käid välja oma esialgse positsiooni, siis sa istud laua taha ja lõpuks jõuad mingisugusele kompromissile. Ma olen kindel, et Euroopa Liidus on võimalik leida nendes küsimustes kompromiss.»

Ta selgitas, et reisimine ei ole inimõigus, see on meie poolt venelastele pakutud võimalus, juurdepääs meie demokraatlikele ühiskondadele, õigusriigile ja Euroopa Liidu sees olevale rahule. Luik juhtis tähelepanu ka Vene ühiskonnas väga laialt levinud ksenofoobiale, millest ei ole puutumata jäänud ka inimesed, kes peavad ennast maailmaränduriteks, liiguvad mööda Euroopat, liiguvad Ameerikas, aga samas on naaberrahvaste suhtes väga kriitilised.

«Minu arvates on imelik, kui me vaatame seda viisakeeldu mingis traagilises võtmes. See sobib täiesti nende meetmete konteksti, mida me oleme juba vastu võtnud eri tüüpi sanktsioonidega.»