Ameerika Ühendriikide president Richard Nixon nimetas 14. juuli 1969 eripöördumises uimastite kuritarvitamist tõsiseks riiklikuks ohuks. Uimastitega seotud alaealiste vahistamise ja tänavakuritegevuse hüppelise kasvu tõttu 1960. aastate algusest saati nõudis ta uimastivastase poliitika rakendamist nii föderaal- kui ka osariigitasandil.
Ameerika Ühendriikide president Richard Nixon nimetas 14. juuli 1969 eripöördumises uimastite kuritarvitamist tõsiseks riiklikuks ohuks. Uimastitega seotud alaealiste vahistamise ja tänavakuritegevuse hüppelise kasvu tõttu 1960. aastate algusest saati nõudis ta uimastivastase poliitika rakendamist nii föderaal- kui ka osariigitasandil. Foto: Charles Tasnasi/AP/Scanpix

Richard Milhous Nixon oli Ameerika Ühendriikide 37. president aastatel 1969–1974. Tema ametiajal oli USA tihedalt seotud Vietnami sõjaga. Samal ajal tegutses Ühendriikides kontrakultuurina hipiliikumine, mis propageeris rahu ja oli vastu USA sekkumisele Vietnamis. Esimesed demonstratsioonid ja protestid toimusid juba 1964. aastal.

Nõnda polnud Nixonil lihtne pidada sõda kahel rindel. Hipiliikumine väärtustas rahu, loodust, kogukondlikkust ja kunstilist eksperimenteerimist. Laialt oli levinud psühhotroopsete uimastite tarvitamine. Sellised tegevused ja vaated läksid vastuollu Ameerika väärtustega ning paljud nägid neis ohtu riigile ja moraalile. Nixonil oli aga lahendus: sõda narkootikumide vastu.

Sõda narkootikumide vastu (SNV) lubas teha narkootikumid vähem kättesaadavaks ning vähendada uimastite kuritarvitamise võimalikkust. Samas tõi SNV aja jooksul kaasa soovimatud tagajärjed.

Kommentaarid (19)
Copy