Ainuüksi põlevkiviõli varumisest toasooja tagamiseks sel talvel siiski ei piisa. Kui seni on katlamajas kasutatud kütusena gaasi, siis üleminek põlevkiviõlile ei ole ülemäära keeruline. Kaugkütte ettevõtted peavad tegema aga selleks aegsasti tehnilisi ettevalmistusi.
Eeskätt on vajalik kohalikel katlamajadel muretseda endale põlevkiviõlile sobiv mahuti ja kasutatavale põlevkiviõlile sobiv põleti. Põlevkivikütteõlid jagunevad suures plaanis nimelt kaheks tooteks – kergeks ja raskeks. Mõlemal tootel on omad eripärad ja neist sõltub, milline peab olema tehniline valmisolek nende kasutamiseks.
Kerged õlid on reeglina madala leekpunktiga ja väikese viskoossusega. Neid on mugavam kasutada, kuna nad ei vaja eelsoojendamist, samas eeldavad suuremat tähelepanelikkust ohutuse tagamisel. Kergemad õlid on eelkõige mõeldud väiksemates kateldes kasutamiseks ning antud õlide tootmismahud on piiratud. Raskemad õlid vajavad eelsoojendamist hoidmisel ja põletamisel, samas on nad ohutumad ning tootmisvõimekus Eestis on oluliselt suurem.
VKG arvestab kodumaiste klientide kütusevajadusega
Põlevkiviõli kasutamine maagaasi asemel seal, kus see on võimalik, tähendaks odavama ja väiksema hinnakõikumisega kodumaise kütuse kasutusele võtmist. Põlevkivi on seetõttu jätkuvalt oluline roll Eesti majanduse toetamisel ja energiajulgeoleku tagamisel. Selline vajadus on eriti ilmne kriisitingimustes, mis võib kesta aastaid.
Teoreetiliselt, kui Eesti kaugkütte kateldes asendada gaas põlevkiviõliga, siis oleks vaja 200 000 tonni põlevkiviõli. Eesti põlevkiviõlitootjad toodavad aastas veidi üle ühe miljoni tonni põlevkiviõli, mis on enam kui piisav Eesti vajaduste katmiseks.