/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/08/11/14752064t1hfc24.jpg)
Tänavu on tuvastatud Eestis puukborrelioos 801 korral ja puukentsefaliiti 42 korral.
Tänavu on tuvastatud puukborrelioos 801 korral
Puukborrelioos diagnoositi Tallinas 204, Harjumaal 108, Pärnumaal 96, Saaremaal 95, Tartumaal 76, Põlvamaal 34, Lääne-Virumaal 31, Viljandimaal 26, Hiiumaal 25, Jõgevamaal 22, Läänemaal ja Raplamaal 19, Võrumaal 18, Ida-Virumaal 12, Järvamaal kümnel, Valgas neljal ja Narvas kahel korral.
Puukentsefaliiti on diagnoositud Tallinnas 11, Tartus kuuel, Harjumaal ja Pärnumaal viiel, Saaremaal neljal, Põlvamaal ja Viljandimaal kolmel ning Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Narvas, Valgas ja Võrus ühel inimesel.
Puugid põhjustavad inimesele kaht tõsist haigust: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Puukentsefaliiti haigestumise vältimiseks on loodud vaktsiin, kuid puukborrelioosile ehk Lyme'i tõvele vaktsiini pole.
Puugi võib inimene üles korjata tavaliselt niiskest ja varjulisest kohast, hõredast sega- ja lehtmetsast, metsaservalt ja puisniidult või lihtsalt rohu seest.
Eemaldamisel ei tasu puuki muljuda, kinni tuleks võtta võimalikult nahapinna ligidalt ja pärast eemaldamist hammustuskohta pesta vee, seebi või desinfitseeriva vahendiga.
Tähele tasub panna, et puukentsefaliidi võib saada ka toorpiimast.