/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/07/04/3164653t1hcb2f.jpg)
Tänavu esimeses pooles toimus Eesti raudteedel kuus sõiduki ja rongi kokkupõrget raudteeülesõidukohtades, milles said vigastada üheksa inimest, kellest kaheksa olid osalised Ropka ülesõidul juhtunud õnnetuses.
Poole aastaga toimus raudteeülesõitudel kuus kokkupõrget
«Näeme, et võrreldes eelmise aastaga on tänavu esimesel poolaastal olnud rohkem rongi ja sõiduki kokkupõrkeid ning ühe suure õnnetuse tõttu ka nendes kannatanuid. Siiski on hea meel tõdeda, et surmaga lõppenud kokkupõrkeid pole viimase kolme ja poole aasta jooksul juhtunud. Kokkupõrgete peamisteks põhjusteks on olnud sõidukijuhtide tähelepanematus raudteeülesõidukohale lähenemisel ning ebaõige sõidukiiruse valimine, mis ei ole võimaldanud veenduda raudtee ületamise ohutuses. Ropka õnnetusjuhtumi osas uurimine veel käib,» ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik.
Käesoleva aasta kõige suuremate vigastatute arvuga juhtum oli 11. märtsil Ropka raudteeülesõidukohal aset leidnud rongi ja poolhaagisega veoki kokkupõrge, milles sai viga kaheksa inimest.
Kõik tänvused esimese poolaasta kokkupõrked toimusid kolmanda kategooria raudteeülesõidukohtadel, mis kujutavad endast väiksema mootorsõidukite ja rongide liiklusintensiivsusega ülesõidukohti ja on reguleeritud ainult liiklusmärkidega ning teatud oludes täiendavalt fooridega. Sellistel ülesõitudel peavad autojuhid olema eriti tähelepanelikud ning enne ületamist veenduma, et rongi ei ole lähenemas.
Lisaks kogub raudtee-ettevõte Eesti Liinirongid AS statistikat reiside jooksul peaaegu toimunud juhtumite kohta, kus liikleja on vahetult rongi eest möödunud või jäänud seisma rongile ohtlikult lähedal.
2021. aastal oli selliseid juhtumeid pea 60, sel aastal on neid registreeritud juba seitsme kuuga samas suurusjärgus. Ohtlikud olukorrad toimuvad peamiselt jalakäijatega, kuid ka autojuhtide ning jalgratturite ja elektritõukeratturitega.
Oluliseks ohuteguriks on ka kõrvaliste tegevustega tegelemine. Kogutud andmed annavad TTJA-le laiema ülevaate probleemsetest käitumisviisidest raudtee läheduses ja piirkondadest Eesti raudteevõrgustikul, mis vajavad ohutuse tagamiseks kõrgendatud tähelepanu.
TTJA juhib tähelepanu, et raudteed võib ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidu- või raudteeülekäigukohas liiklusseaduses kehtestatud korras.
Liiklusseadusest tulenevalt peab liikleja olema raudtee ületamisel eriti tähelepanelik ning nähes või kuuldes lähenevat raudteeveeremit sellele teed andma. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.