MINISTRI NÄRVIPROOV ⟩ Tõnis Lukas: meelsus on ikka keelsusega seotud

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütleb, et koolijuhid on suhtunud oma kvalifikatsiooni tõstmisse üsna tõsiselt, enese arendamine on lausa popp. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui panna n-ö korralduslikult kõik lapsed ühte kooli, siis see ähvardab kaasa tuua olukorra, kus eesti lapsed peavad võib-olla olema abiõpetajaks venelaste keeletaseme tõstmisel, selmet ise õppida. Niisugune oht on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase (Isamaa) hinnangul olemas ja seetõttu arvab ta, et need asjad tuleb ära teha samm-sammult.

Olite haridusminister Mart Laari (Isamaa) teises ja Andrus Ansipi (Reformierakond) teises valitsuses, nüüd siis teadus- ja haridusminister Kaja Kallase (Reformierakond) teises valitsuses. Miks võtsite alles nüüd, kui on üles kasvanud terve põlvkond vene emakeelega eestimaalasi, kelle eesti keel on pehmelt öeldes puudulik, tõsiselt ette venekeelsete lasteaedade ja koolide üleviimise eestikeelsele õppele?

Juba 1993. aastal, kui tehti põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, püstitas riigikogu eesmärgi minna gümnaasiumides üle eesti õppekeelele. Sel ajal oli veel sees Vene sõjavägi, ähvardasid tulla Narva ja Sillamäe referendumid – kõige selle tõttu ehk otsustati mitte kohe kogu haridussüsteemi muuta. Edaspidi ei leitud piisavalt konsensust või polnud ühiskonnas sellist valmisolekut, nagu on nüüd Ukraina sõja tõttu. Isamaa tegeles küsimusega aktiivselt, aga me ei suutnud teistele parteidele asja selgeks teha.