Dilemma Narva punatankiga: mälestusmärk või noorpaaride šampusejoomise koht?

Rein Annik tõdeb, et Eesti riigi kohaolek Narvas on kohalike elanike tunnetuse järgi üpris minimaalne. Foto: Konstantin Sednev

Mitu aastakümmet põlevkivibasseini kõrgepingevõrkude Narva võrgurajooni ülema ning Eesti taasiseseisvumise järgselt ka Narva-Jõesuu linnapea ametit pidanud Rein Annik on mees, kes teab ja mäletab aegu, mil praegu Narvas suurt kära tekitav tankimonument 1970. aastal piirilinna toodi.

Nimelt oli praegu pensionipõlve pidav 87-aastane põline narvalane Annik sel ajal esimest aastat Narva elektrivõrgu juhataja, kui parteikomitee tegi vastava tehnilise võimekusega ettevõttele ülesandeks tank kohale tuua. Tolleaegsete võimude monumendi-idee oli ajendatud soovist tähistada väärikalt Nõukogude armee võidu 25 aasta möödumist Teisest maailmasõjast. Sündmusele lisas omakorda kaalu asjaolu, et 9. mai üritusele Narva oodati külalisena mitut tolleaegset kõrget armee esindajat eesotsas kindral Ivan Fedjuninskiga.