/nginx/o/2022/07/15/14694901t1h6938.jpg)
Eesti üks tuntumaid kuurorte – Narva-Jõesuu – tekkis 19. sajandi teisel poolel ja on sellest ajast peale järjekindlalt meelitanud puhkajaid liivaranda, sanatooriumidesse ja spaadesse. Kuurordi aktiivne arendamine algas 1870. aastatel. Siis eeldati, et kvaliteetseks puhkuseks sobiv taristu meelitaks asulasse turiste ja parandaks elatustaset. 10. augustil tähistab Narva-Jõesuu linnaõiguste saamise 29. aastapäeva, kirjutab portaal Rus.Postimees.
Alates 18. sajandist on küla kutsutud Hungerburgiks, saksa keelest tõlgituna «näljane linn». Siin elasid kalurid, tööstuse kasvu ajastul tekkis aga mitmeid väikeettevõtteid. 1870. aastatest kuni 1917. aasta revolutsioonini Narva-Jõesuu rikastus ja arenes, siia kerkisid mahukad sanatooriumid, hotellid, luksuslikud villad, tagasihoidlikumad suvilad. Peterburi lähedus meelitas siia Vene impeeriumi loomingulist ja kaubanduseliiti ning tänu raudtee- ja aurulaevaühendusele pääses kuurorti kiiresti ja mugavalt. 1886. aastal hävitas tulekahju asula põhiosa ja selle asemele rajati uus, meile juba tuttavam Narva-Jõesuu.
/nginx/o/2022/07/15/14694910t1he9fe.jpg)