Pronkskeisri ebaõnnestunud karjäär: kuidas Peeter I ei kodunenud Tallinnas

Monumendi mahavõtmiseks kõigutati seda köite ja palkidega. 1922. aasta. Foto: Tallinna linnamuuseumi kogu

Sada aastat tagasi, 30. aprillil 1922. aastal lammutati Tallinna kesklinnas Peeter Suure monument. Vähem kui 12 aastat siin seisnud pronkskeiser tekitas vastakaid tundeid juba monumendi paigaldamise ajal. Veel tulisem oli mõistagi selle lammutamise arutelu, kirjutab ajaloolane Ivan Lavrentjev portaalis Rus.Postimees.

Tsaari-Venemaa päevil püstitati kogu impeeriumis regulaarselt ausambaid keiserliku perekonna liikmetele või nimetati nende auks ümber mitmesuguseid objekte. On isegi kummaline, et Eestimaa kubermangu halduspealinnas Revalis (ametlikult nimetati linn Tallinnaks alles 1918. aastal) oli selliseid objekte väga vähe. Kuigi esimene Vene keiser käis oma eluajal selles linnas korduvalt.

1910. aastal ajastati monumendi paigaldamine Põhjasõja ajal Tallinna vallutamise ja sellele järgnenud Eesti territooriumi Vene impeeriumiga liitmise 200. aastapäevaga. Arutelud monumendi võimaliku paigaldamise üle algasid juba eelmisel aastapäeval 1810. aastal, kuid siis jäi idee rahapuudusel soiku.