Reinsalu tankimonumendi teisaldamisest: see on Eesti riigi autoriteedi küsimus

Välisminister Urmas Reinsalu külastas Ukraina visiidil muu hulgas Hostomeli lennujaama, kus talle näidati Venemaa sissetungi käigus hävitatud ühte Ukraina sümbolit, maailma suurimat lennukit An-225 ehk «Mrija» («Unistus»). Foto: Margus Martin

Välisvisiidilt Ukrainasse reedel kodumaale naasnud välisminister Urmas Reinsalu lausus, et valitsuse otsus on üks ja selge: Narva tankimonument tuleb teisaldada pikemalt venitamata.

«Kuna ilmselgelt ei ole poliitilist valmidust selleks kohalikul omavalitsusel, siis valitsus avalikku huvi kaitstes on valmis selle [otsuse] ise langetama,» kõneles Reinsalu.

Visiidi tõttu ei osalenud välisminister küll valitsuse neljapäevasel istungil, kus tankimonumendi küsimust arutati, kuid sedastas, et enne järgmiste sammude astumist on vajalik hinnata samuti tegevuste õiguslikku poolt. «Kui need asjad tehakse ära, siis usun, et vajadusel muudetakse õiguslikke reegleid ja on asjakohane see otsus venitamiseta realiseerida.»

Kas Urmas Reinsalu ei karda, et Narva eripära – suurt hulka muukeelset elanikkonda – arvestades võivad monumendi teisaldamise tõttu sündmused piirilinnas eskaleeruda selliselt, nagu see juhtus Tallinnas 2007. aastal?

«Kui me üldse mingit viga Pronkssõduri saagas näeme, siis tegelikult see viga oligi, et ahju lasti terve aasta kütta,» lausus välisminister. «Me mäletame, kuidas tuhanded inimesed kogunesid ja möllasid seal aasta läbi ning monument oli vist pool aastat lintidega ümbritsetud, mistõttu pinge ühiskondlikult järjest kasvas. Kui on kriitiline olukord ja valitseb oht justnimelt nii tundlikus julgeoleku- ja emotsionaalses situatsioonis pinge kasvatamiseks, siis ongi tegelikult ainumõeldav lahendus see võimalikult kiiresti lahendada, et pinget ja katelt ei köetaks asjata üles.»

Reinsalu lisas, et pingete maandamiseks tuleb monumendi teisaldamisega seotud tegevusi inimestele kommunikeerida.

«Aga kindlasti on see Eesti riigi autoriteedi küsimus, et kui riik on otsuse langetanud, siis ta suudab seda realiseerida ja teeb seda moel, et see on veenev kõigile kodanikele ja siin elavatele inimestele, kes ei pruugi jagada neid väärtusi, mille alusel me neid otsuseid siin Eestis langetame ning asju korraldame,» rääkis ta.

«Sõnum peab olema selge: meie maal kehtivad meie reeglid ja meie kodukord. Me realiseerime seda, kaitseme oma julgeolekuhuvisid ning neid põhimõtteid ja väärtusi, mille pinnalt oma elu korraldame.»