POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Eesti aitab Žõtomõri oblastit üles ehitada ja ärgitab teisi eeskuju võtma

Žõtomõri oblasti metsamehed said enda käsutusse kaks Raplamaa vabatahtlike päästjate annetatud tuletõrjemasinat, mis hõlbustavad edaspidi nende elu metsatulekahjude kustutustöödel. Foto: Margus Martin

Ukrainas visiidil viibiv välisminister Urmas Reinsalu lausus eile Žõtomõri oblastis Ovrutši ja Behhõt külastades, et Eesti ei tee pelgalt sõnu, vaid annab tegudega eeskuju, kuidas varsti pool aastat Venemaa sõjalist agressiooni tõrjuvat Ukrainat aidata.

Erineva relvaabi ja Ukraina sõjaväelaste väljaõpetamise kõrval panustab Eesti oluliselt muude abiprojektidega. Nii otsustas valitsus juba mõni aeg tagasi aidata üles ehitada Zõtomõri oblastit.

Esimese objektina valmib Valgevene piiri lähedal asuvas umbes Rakvere-suuruses Ovrutši linnas, mida tabasid sõja alguspäevil tugevad raketirünnakud, 160-kohaline lasteaed.

Ovrutši linnapea Ivan Korud asetas uue lasteaia nurgakivisse silindri koos lastele mõeldud läkitusega. Foto: Margus Martin

Minister Reinsalu osales Ovrutši lasteaia nurgakivi panekul ühes suursaadik Kaimo Kuuse, Ukraina ülemraada liikme ja Ukraina-Eesti parlamentidevahelise töörühma esimehe Arseni Puškarenko, linnapea Ivan Korudi ning teiste kohalike võimuesindajatega. Sündmust oli tulnud uudistama väga suur hulk inimesi. 

Samuti anti eile Behhõ külas kohalikele metsameestele üle kaks Raplamaa vabatahtlike päästjate annetatud tuletõrjemasinat ning muud varustust, mida saab meie mõistes sealne RMK kasutada metsatulekahjude kustutamisel.

Metsamees Oleksandr Tšernovol (paremal) polnud tänusõnadega kitsi, öeldes, et tänu eestlaste panusele õnnestub neil oma tööd senisest efektiivsemalt teha. Foto: Margus Martin

Ühe masina võtmed vastu võtnud metsamees Oleksandr Tšernovol lausus, et õnneks on nad tulnud seniste metsapõlengute ohjamisega edukalt toime, kuid iga toetus ja täiendav tehnika aitab olukorda veelgi paremini hallata. «Meil töötab [Žõtomõri oblastis] metsanduses üle kahesaja inimese, kelle hoole all on enam kui 65 000 hektarit metsamassiive,» tähendas Tšernovol.

Mees lisas, et sõja alguspäevil, mil diversandid nende kandi metsi sihilikult põlema panid ning sildu hävitasid, polnud suurt aega toimuva peale mõelda, vaid tuli kiirelt tegutseda. «Kõike tagantjärele meenutades tundub see praegu palju jubedam, kui tol hetkel,» lausus metsamees.

Urmas Reinsalu sõnul soovib Eesti järgmiste sammudena leida koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega vahendeid, et liikuda vaatamata Ukrainas jätkuvale sõjategevusele Žõtomõri oblastis edasi järgmiste abiprojektidega.

«Me tahaksime, et Eesti oleks n-ö mudelprojekt, kuidas [Ukraina] piirkondadega koostöös saavad Euroopa Liidu riigid praktiliselt, läbipaistvalt ja arusaadavalt reaalselt inimesi aidata,» märkis välisminister.