/nginx/o/2022/08/01/14731798t1hfcef.png)
Kosovo võimud lükkasid serblaste pahameele põhjustanud uute piiriületusreeglite jõustumise edasi 1. septembrini, teatasid ööl vastu esmaspäeva võimuesindajad ja meediakanalid.
Kosovo lükkas uute piiriületusreeglite jõustumise edasi
«Kosovo Vabariigi valitsus mõistab teravalt hukka tänase teede blokeerimise Kosovo põhjaosas ja tulistamise sealsete politseinike pihta. Me räägime katsest destabiliseerida Kosovo riiki ning ohustada kodanike ja meie riigi rahu ja julgeolekut,» seisis valitsuse teadaandes.
Sündmuste tõttu võtsid Kosovo võimud ühendust ja kohtusid oma USA ja Euroopa partneritega.
«Kosovo valitsus on võtnud kohustuse lükata kahe otsuse elluviimine edasi 1. septembrini 2022. aastal. Oleme tänulikud rahvusvahelistele partneritele, eriti USA suursaadikule, nende panuse eest,» seisis avalduses.
Kosovo politsei sulges pühapäeval kaks piiripunkti Serbiaga pärast seda, kui tundmatud mehed tulistasid riigi põhjaosas korrakaitsjate pihta ja etnilised serblased tõkestasid teid, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meediakanalid.
Vahejuhtumis keegi siiski viga ei saanud.
Pinged on kasvanud seoses muudatustega Serbiast Kosovosse reisimise reeglites. Muu hulgas nõuab Priština, et Kosovot külastavad serblased vahetaksid riigi külastamise ajaks oma isikutunnistused ajutise isikudokumendi vastu ning asendaksid autodel Serbia numbrimärgi kohalikuga. Serbia omakorda ei luba riiki Kosovo numbrimärgiga autosid.
Kosovo kuulutas Serbiast iseseisvuse välja 2008. aastal, kuid etnilised serblased, kes moodustavad enamuse põhjapiirkonnas, ei tunnusta Priština võimu ja on suures osas lojaalsed Belgradile.
Serbia president nimetas olukorda Kosovo piiril väga keeruliseks.
«Ma palun rahu ja palvetan rahu eest. Kutsun nii serblasi kui ka albaanlasi üles – hoidke rahu. Õhkkond on viidud keemispiirini ja serblased ei kavatse enam julmust taluda. Olukord on väga keeruline,» ütles Serbia president Aleksandar Vučić pühapäeval pressikonverentsil.
Serbia kaitseministeerium eitas sotsiaalvõrgustikes levivaid kuuldusi nagu oleks Serbia armee sisenenud Kosovo territooriumile.
«Seoses suure hulga valeinformatsiooniga teatud kokkupõrgete kohta Serbia armee ja niinimetatud Kosovo politsei vahel, teatab kaitseministeerium, et Serbia armee ei ületanud halduspiiri ega sisenenud kuidagi Kosovo ja Metohija territooriumile,» kinnitati avalduses.
Kosovo taotleb aasta lõpus ametlikult Euroopa Liiduga (EL) ühinemist. Seda kinnitas peaminister Albin Kurti juba juunikuus Lääne-Balkanit külastanud Saksa kantslerile Olaf Scholzile.
Suurimaks takistuseks EL-iga liitumisel on Kosovo pinged naaberriigi Serbiaga.
Enamik Euroopa Liidu riike tunnustab Kosovo iseseisvust, aga Serbia ning tolle liitlased Venemaa ja Hiina mitte, mistõttu ei ole Priština saanud kohta ka näiteks maailmaorganisatsioonis.
EL vahendas rohkem kui kümne aasta eest kahe Balkani naabri vahel alanud dialoogi, kuid ei ole tänini saavutanud nende suhete normaliseerumist.
Scholz kannustas läbirääkimistega edasi minema.
«Kosovo ja Serbia peavad leidma poliitilise lahenduse, mis aitaks kaasa ka piirkonna stabiilsusele,» ütles Scholz.
Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Kosovo ametnikud hakanud rõhutama vajadust tihedamate sidemete järele Läänega ja taotlevad ka NATO liikmesust.
Serbia on küll Ukraina sõja ÜRO-s hukka mõistnud, kuid ei ole ühinenud lääneriikide sanktsioonidega Venemaale.