GALERII ⟩ Eesti kaitselahingute 78. aastapäevale pühendatud mälestuspäev Sinimäe alevikus

Tänavu möödub juba 78 aastat Sinimägede lahingutest, mille näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega. Paljudele sõduritele on need mäed ka viimseks puhkepaigaks.

1944. aasta alguses jõudis pealetungiv Punaarmee Eesti piiride vahetusse lähedusse. Oht, et Nõukogude Liit okupeerib uuesti Eesti, muutus reaalseks. Sakslased kuulutasid Eestis välja mobilisatsiooni. Seni olid Eesti Vabariigi seaduslikud esindajad Saksa mobilisatsioone pidanud ebaseaduslikuks, mida need ka rahvusvahelise sõjaõiguse järgi olid.

Põrandaalune Eesti valitsus otsustas 2. veebruaril 1944, et kuigi Saksa okupatsiooni ei tunnustata ning Eesti eesmärk ei ole Saksamaa sõjaliste huvide toetamine, on Eesti riigi huvides ja Eesti kodanike kohus oma riiki uue sissetungija vastu kaitsta. Eesti eesmärk oli hoida oma territoorium rahvuslike relvastatud jõudude kontrolli all niikaua, kuni sõda lõpeb ja algab rahukonverents. Eeldati õigesti, et kui Nõukogude Liit uuesti Eesti okupeerib, muutub iseseisvuse taastamine peaaegu võimatuks.

Oma raadioesinemises 7. veebruaril 1944 kuulutas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots mobilisatsiooni välja. Kõik Eesti kodanikud, kes selle järel läksid kaasa mobilisatsiooniga, tegid seda Eesti Vabariigi kaitsmise eesmärgil, mitte Saksa huvides. Uluotsa ja Eesti Rahvuskomitee toetus 30. jaanuaril välja kuulutatud 20 aastakäigu mobilisatsioonile on osa Eesti riikluse järjepidevusest (Katkend Riigikogu otsuse (910 OE) eelnõu «Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu» juurde käivast seletuskirjast).

Eesti kaitselahingute mälestuspäev on kaitselahingute mälestussarja mälestuspäev Sinimäe alevikus. 7. veebruaril tähistame Eesti kaitselahingute alguse aastapäeva Kirbla kirikus ja mälestame peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Jüri Uluotsa Kirbla kirikuaias. Septembris tähistame vastupanuvõitluse päeva Kirbla kalmistul ja Vabaduse pargis Pärnus ning suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.

Eesti kaitselahingutes üles näidatud kangelaslik vastupanu ei olnud asjata. Võimaldas ju punaarmee peatamine emigreeruda läände tuhandetel Eesti elanikel, kes said jätkata võitlust iseseisva Eesti eest. Ilma Välis-Eesti kogukonna toetuseta ei oleks Eesti Vabariigi taastamine olnud mõeldav.