Tartu vald - suurepärane koht koduks ja põnevat avastamist väärt paik külastajatele

Raadi-Kõrveküla kuuselõkke kontsert Foto: Katrin Sisask

Valglinnastumine on omane kõigile Eesti suurematele linnadele ning nii ka Tartule. Suure hooga kerkib Tartu valda juurde uuselamurajoone, mis toob juurde uusi elanikke. Selleks aga, et uued elanikud tunneksid end oma värskes kodus turvaliselt, mõnusalt ja igati hästi, on oluline nende kaasamine kodukoha ettevõtmistesse ja kultuuriellu. Mida Tartumaal selleks tehakse?

„Tartu valla suuremate uute elurajoonidena võib nimetada näiteks Raadi, Tila ja Vahi piirkondi, kuhu kolib igal aastal elama sadu inimesi. Nende jaoks on kõik uus – kodu, naabrid, ümbruskond, lapsed lähevad uude kooli ja lasteaeda, täiskasvanud otsivad töö kõrvalt aktiivset tegevust. Selleks, et nad tunneksid end kaasatuna ning koduselt, on väga oluline ühiste kogukonnasündmuste korraldamine,” ütleb Tartu vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Estrit Aasma.

Üheks suurepäraseks kohalike inimeste kaasamise näiteks on tänavu juulis juba kolmandat korda Tila külas ning Kõrveküla ja Vahi alevikes toimunud kolme asumi kogukonnapäev „Hoovifestival“. Päeva jooksul tutvustavad kohalikud eelkõige kodukandile, aga ka külalistele oma koduhoove, teevad töötube ja pakuvad kodukohvikutes head-paremat. Samuti müüakse käsitööd ning korraldatakse näituseid ja giidituure.

Aasma sõnul on neis kohtades vallas, kus on olemas rahva- või kultuurimaja, aja jooksul välja kujunenud aktiivne kogukond ning kogukondlikud traditsioonid. „Valla jaoks on väljakutse leida uutesse kogukondadesse aktiivsed eestvedajad, kes panustaksid kogukonda ja selle arengusse, veaksid eest ühisüritusi ning seisaksid hea piirkonna arengu eest. Uuselamurajoonide inimesed tulevad tegelikult hästi kaasa – panustatakse oma aega ja energiat näiteks istutustalgutel. Hea oleks leida need aktiivsed liikmed, kes korraldaksid kogukonnas populaarseid sündmusi, millele vald paneb omalt poolt õla alla. Suurepärane näide ongi eelpool mainitud Hoovifestival, mis on iga aastaga aina suurema hoo sisse saanud ning loodame, et see hoog ei rauge!”

Tartu valla territoorium on suur, üle 740 ruutkilomeetri. Valda kuulub kokku enam kui 70 küla, Raadi alev, Kõrveküla, Lähte, Tabivere, Vahi, Vasula ja Äksi alevikud ning lisaks Peipsi järve suurim saar – Piirissaar. Inimesi elab vallas ligi 12 400 ning suurim asula on Raadi alev.

Maarja Jahikoda õpetab loodust tundma ja hoiab elus kohalikke traditsioone

Viis aastat tagasi sündis Tartu vallas Kõrenduse külas keskkonnahuviliste eestvedamisel Maarja Jahikoda MTÜ, mille eesmärgiks on jahikultuuri arendamine, loodushariduse populariseerimine ja maaelu mitmekesistamine, jahi- ja loodussaaduste vääristamine ning laskespordi edendamine. Ühenduse juhatuse esimees Priit Tiks nendib, et esimesed viis aastat on läinud kiirelt ning selle aja jooksul on viidud läbi palju loodusalaseid sündmusi ning aktiivselt on renoveeritud esimesel aastal soetatud vana maakivihoonet, millest sai ühenduse keskus.

„Teeme asju, mis on meie 23 liikmele südamelähedased. Korraldame maitseelamusõhtuid ja lastele looduslaagreid, samuti viime gruppidele läbi metsapäevi ja suviti rattamatku ning püüame kohalikule kogukonnale nende abi ja toetuse eest midagi tagasi anda, näiteks ehitasime metsa söödakoha, kuhu saab viia talvel jänestele ja kitsedele toitu ning neid jälgimas käia. Vabariigi aastapäeval toimub meie eestvedamisel traditsiooniline laskevõistlus, kuhu saab tulla täpsust laskma, samuti osaleme küla kodukohvikutepäeval, kus meie looduslikud road on juba omajagu tuntust ja populaarsust kogunud,” jutustab Tiks.

Maarja Jahikoja missioon on tuua metsapäevade ja koolitustega inimeste igapäevaellu rohkem loodust. „Koostöös loodusega on palju lihtsam elada, kui tead, et metsa minnes ei pea karu kartma ning oskad märgata metsas toimuvaid muutuseid, tunned taimi ning metsaolusid. Vanad eestlased olid metsarahvas ja tänagi on üle 60% Eestist ju kaetud metsaga.”

Ja muidugi seob Maarja Jahikoja liikmeid ühine jahikirg ning traditsioonide väärtustamine. „Kuna jahindus ei ole Eestis väga pika traditsiooniga, sest jaht oli vanasti rohkem mõisnike, mitte talupoegade teema, on meie jahitavad pigem sümbioos saksa ja muu maailma kultuuridest,” nendib Tiks. „Aga meie püha kohus on väärtustada seda, mida loodus meile annab. Suhtume jahti ja loodusesse lugupidamisega. Kui kütime uluki, kasutame ta maksimaalselt ära. Ja teeme kogukondades teavitustööd, kuidas loodusega tuleb arvestama. Ka Tartu vald areneb aasta-aastalt aina enam loodusesse ja seetõttu ei tasu ehmuda, kui loomad teie koduhoovi satuvad. Meie oleme ju võtnud neilt nende kodu.”

Sel aastal 14. augustil toimuv Äksi aleviku kogukonnapäev "Äksi avatud õued" toob külastajate ette kohalike inimeste teadmised ja oskused. See ei ole lihtsalt kodukohvikute avamine, vaid lisaks saab sel aastal juba kolmandat korda näha mitmeid näituseid ja välja on pandud kodudes leiduvaid huvitavaid kollektsioone. Näiteks on sel aastal võimalik uudistada margi- ning mündikogunäitust, ajalooliste fotode ja kohalikus villavabrikus valminud lõngast kootud sõbade näitust. Foto: Äksi aleviku kogukond fotokogu.

Vaateplatvorm ja trepp Hollywoodi mäele

Tõenäoliselt teavad kõik Eesti inimesed Tartu külje all Valmaotsas asuvat mäge, mille nõlval ilutsevad 9 tähte, moodustades sõna „Hollywood”. See on Hollywoodi mägi, mis on omamoodi värav Tartu maakonda sissesõitmisel. Väidetavalt sai kõik alguse 26 aastat tagasi, kui Tartu Ülikooli tudengitel tuli pähe teha midagi põnevat ning maasturi ja käruga veeti kohale vanadest aialippidest kokkulöödud tähed, mis monteeriti keset päeva künkale. Hollywoodi mägi sai ootamatult populaarseks, kuigi tänaseks on tähed amortiseerunud.

Umbes aasta tagasi mäe kõrval toidukohas einestanud Veronika Täpsile jäid lagunenud tähed silma ning ta hakkas mõtlema, et mis oleks, kui see oleks rohkemat kui tähed mäenõlval Tartu-Tallinna maanteel? Et see oleks üks Tartumaa ikoon, kohalik Hollywood, mis tooks kokku inimesi Tartust ja kaugemalt? Idee langes viljakasse mulda ning tema eestvedamisel sai loodud sai Hollywoodi Mägi MTÜ, eesmärgiga mäele elu sisse puhuda.

„Meie soov on uuendada tähed, muuta mägi nähtavaks ning luua turvaline võimalus mäkke ronimiseks. Hollywoodi mäest saab tuntud sihtkoht nii Tartu maakonna elanikele kui ka seda külastavatele inimestele,” ütleb Veronika Täpsi.

Tore uudis on see, et Hollywoodi vaateplatvormi ja trepi ehitamiseks ning tähtede taastamiseks saab igaüks meist hoogu anda! „Meie esimene eesmärk on luua Hollywoodi mäele tähtede alla vaateplatvorm, kust avanevad kaunid vaated Tartumaale. See on koht, kus võtta korraks aeg maha ja teha mälestuseks fotojäädvustus. Järgmine eesmärk on teha trepp vaateplatvormini ning uuendada tähed,” selgitab Veronika Täpsi. „Teeme legendaarsest Hollywoodi mäest atraktiivse sihtkoha, mis on mõeldud nii vaadete nautimiseks kui ka ägedate kontsertide ja teatritükkide korraldamiseks!”

Äksi kogukond teeb kunsti ja kultuuri kõigile kättesaadavaks

Äksi aleviku kogukond paistab silma oma aktiivse tegevuse ja lahedate ideedega. Lisaks segakoorile, raamatuklubile ja hobikojale on Äksis hulk toredaid kunstiinimesi ning muidugi ülipopulaarne ja Baltikumis ainulaadne Jääaja Keskus, kus saab tutvuda elusuuruses eelajalooliste loomadega ja kogeda elamuslikku ülevaadet sellest, kuidas on aastatuhandete jooksul kujunenud maailma ja Eesti loodus.

Alates 2019. aastast tegutsev eragalerii Galerii No1 toob suvehooajal kokku professionaalsed kunstnikud ja kuraatorinäitused. Oma lapsepõlvekoju galerii rajanud vabakutseline kunstnik Hando Tamm ütleb, et tema soov on tuua kunst tagasi Saadjärve äärde. Läheduses asub ju Kukulinna mõis, kus kunagi peeti Pallase kunstikooli suvepraktikume. 11. augustini 2022 on galeriis avatud maalikunstniku, graafilise disaineri ja õppejõu Jaanus Eensalu isikunäitus „Kirsimoos ja lõhkeaine TNT”, mis sisaldab endas pöörast koloriiti, möllavat faktuuri ja plahvatuslikku pintslitööd.

Põneva väljakutsena avati Äksis mullu maanteekunsti installatsioon „Kaubanduskeskus“. Autorite Tiina Tambaumi ja Leo Hertmanni sõnul on teos meie metsast, mis inimese heaolu ei tõsta. Selles kaubamajas pakutakse näiteks fiiberkiust saunavihtasid ja metsavaatega fototapeete ning muudki, mida vajab inimene, kelle elus on vähe metsa. Metsakaubamaja eesmärk oli, et inimene tuleks ja mõtleks, kui palju ostetakse tänasel päeval poest plastmassi või muid järeltehtud asju, kui tegelikult võiks seda lihtsalt võtta metsast ja elada looduslähedaselt. Idee autorid tõid metsatukka meelega asju, mis siia ei sobi – lärm, valgus ja kõik, mis sümboliseerib tarbimist, et näidata, kuivõrd oleme päris metsast kaugenenud.

Juulis toimus Saadjärve ääres asuvas Jääaja Keskuses kunstnike ühismaalimine, millega tähistati Konrad Mägi kunagist tegevust Saadjärve ääres suure ühismaalimisega teemal „Kui Konrad Mägi maaliks Saadjärve 100 aasta pärast”. Osalesid kunstnikud Jaanus Eensalu, Eero Ijavoinen, Rasmus Karja, Tuuli Puhvel, Jane Remm, Karin Strohm, Hando Tamm, Enn Tegova ja Kristina Viin ning mitmed Jääaja keskuse külalised. Näitus valminud töödest on Jääaja Keskuse külalistele avatud kuni sügiseni.

Kunstinäituseid, Galeriid No1 ja Jääaja Keskust külastades tasub kindlasti teha peatus Tartu ja Jõgeva maakonna piiril asuva kauni Saadjärve ääres. Tegemist on ainsa järvega, mis kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka. Saadjärv on populaarne puhkekoht, pakkudes tegevust aastaringselt ning järvega on seotud ka eestlaste mütoloogilise kangelase Kalevipoja legendid.

Sel aastal 14. augustil toimuv Äksi aleviku kogukonnapäev "Äksi avatud õued" toob külastajate ette kohalike inimeste teadmised ja oskused. Tihedat koostööd tehakse kohalike ettevõtetega, kes kõik panustavad auhindade välja panemisega templimängus ja mitmed neist, nagu näiteks pildil olev Äksi Villavabrik, avavad külastajatele oma uksed. Foto: Katrin Sisask

Jalutuskäik Tartu valla ajaloo- ja kultuuriradadel

Kui aga on soov Tartu valla pika ajaloo ja kultuuriga lähemalt tutvuda, tasub teha tiir valla ajaloo- ja kultuuriradadel. Kel reaalseks tiiruks mahti pole, saab jalutuskäigu ette võtta ka virtuaalselt. Kas Sina tead, kus sündinud Eesti esimene kutseline naishelilooja Miina Härma? Mis sai padjast, mille Kalevipoeg omal ajal Tartumaal puhates ära viskas? Miks lagunes 1928. aastal vaid mõnenädalane suurejooneline Kärevere sild? Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde? Miks pidas kirjanik Mait Metsanurk Tartumaa loodust igavaks? Kohavalikud on ajendatud paikadest, millest sageli ei teatagi, samas on rajale ka pikitud põnevaid fakte Tartu valla kohta. Oled südamest oodatud!

Lõuna-Eesti tähtsamate sündmuste ja põnevamate paikade tutvustamine toimub koostöös Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 sündmuste planeerimisega. Veerand Eestit ehk Tartu koos Lõuna-Eestiga teeb kultuuripealinna egiidi all Eestis midagi sellist, mida varem pole tehtud! Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 viib ellu revolutsiooni ka keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses ning kõik Tartu 2024 sündmused on korraldatud sama juhise järgi ehk samu keskkonnahoidlike põhimõtteid arvestades.

Lae nutiseadmesse Tartu valla äpp ja ole vallas toimuvaga alati kursis!

Android süsteemi kasutajad saavad rakenduse alla laadida SIIT.

iOS süsteemi kasutajad saavad rakenduse alla laadida SIIT.

Loe Tartu valla tegemisest ka Facebooki lehelt.