Postimees võtab esmaspäevase lehemüügi kaotamise teadet rahulikult

Tallinn Hulgimüüja Lehepunkt otsustas esmaspäevase tarnepäeva lõpetada majanduslikel põhjustel. Fotod tehtud Torupilli Selveris. Foto: Taavi Sepp

• Ühe tarnepäeva kaotamine ei tulnud Postimehele üllatusena.
• Suurima löögi all on üksikmüügist enim sõltuv Õhtuleht.
• Meediamajade soovitus lugejale on teha digitellimus.

Neljapäeva hommikul teatas ajakirjanduse hulgimüügiettevõte Lehepunkt, et lõpetab augustist esmaspäeviti nelja paberlehe müügi oma müügipunktides. Lehepunkt tegi otsuse majanduslikel põhjustel ning toonitas, et see ei puuduta paberlehtede tellijaid.

Lehepunkti otsus mõjutab vaid Õhtulehe, Eesti Päevalehe, Postimehe ning Lõuna-Eesti Postimehe paberlehe jaemüüki, sest need on Eestis müüdavast ajakirjandusest ainsad esmaspäeval ilmuvad väljaanded. Ajakirjanduse müügipunkte on Eestis umbes 1400 ning Lehepunkti valikus on üle tuhande väljaande üheksas keeles.

Postimees Grupi juhatuse esimees Toomas Tiivel ütles, et talle teadaolevalt kadus pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas Lehepunkti käibest kolmandik, kuna suur maht oli venekeelsel perioodikal, mis on nüüd kadunud. «Oli teada, et nad peavad esmapäevase jaemüügi laialiveo ära jätma, et oma äris ots otsaga välja tulla,» nentis ta.

Otsuse mõju saavad tunda esmaspäevased reisijad

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ütles, et tänases teates pole midagi ootamatut. «Postimees on tellimisleht, mille tiraaž on juba ette ära müüdud ja kojukanne toimub,» ütles ta ja lisas: «Lehetellijad on Postimehe usalduse peale juba ära tellinud.»

Tema sõnul ongi suurte päevalehtede üksikmüük minimaalne ning jaemüüki tehakse rohkem turunduse eesmärgil – et Postimehe leht ja logo oleksid nähtaval. Postimehe peatoimetaja arvates võib Lehepunkti otsus märkimisväärset mõju avaldada Õhtulehele, mille tiraažist läheb jaemüüki oluliselt rohkem kui Postimehel. 

Postimees Grupi levijuht Timmo Lilium leiab, et see on meediaärile kahjulik otsus, sest nii kaotatakse jaemüügis ühe päeva kanne. «Kuid olles tutvunud nende äriloogikaga, siis saan ma aru, nende jaoks oli see otsus mõistlik ning teisiti ei oleks nad saanud seda teenust edasi pakkuda,» mõistab ta olukorda.

Postimehe käibest moodustab jaemüük siiski nii väikese protsendi, et midagi otseselt katki ka ei ole, lisas Lilium, kelle sõnul on kõige paremad lehemüügi kohad bussi-, rongi- ja lennujaamad – just seal peavad esmaspäevased reisijad edaspidi selle otsusega arvestama.

Lilium lisas, et Postimees on pakkunud välja, et edaspidi võiks ka veel esmaspäeval müügis olla laupäevane sisutihe Postimees, kuid praegu seda veel kinnitada ei saa. Samas soovitab ta aga esmaspäevastele reisijatele Postimehe veebiversiooni – see on alati ja igal ajal olemas.

Ekspress Grupp: see oli ootamatu käik

«Ajakirjandus on olnud surve all juba aastaid ning see oli nüüd koht, mida ei osanud oodata,» tunnistab Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu.

Tema sõnul muudab see otsus ajaleheäri marginaalsemaks, kuid Ekspress Grupile üldiselt suurt rahalist mõju ei avalda, sest nende tuludest tuleb juba 78 protsenti digitaalsest meediast. «Mõju on konkreetsele väljaandele, meie puhul Õhtulehele, millest 50 protsenti kuulub Ekspress Grupile. Päevaleht on rohkem tellijasuunaline projekt,» selgitas ta.

«Kehv on see, et otsus marginaliseerib inimeste lugemisharjumusi – niigi segasel ajal peame leidma eelarvest kohti, mille arvelt see tasa teha. Kõik sisendkulud ju tõusevad, ja seda eriti Õhtulehe paberlehe jaoks,» jätkas Rüütsalu.

Rüütsalu lisab, et õnneks on eesti rahvas maailmas erakordsena väga tellija poole kaldu, nii et üksikmüük on väiksema osatähtsusega kui muudes Euroopa riikides. «Mujal näiteks tabloidid ongi vaid peamiselt üksikmüügis, meil on aga tellja osakaal kõigis toodetes dominantne.»

Kui jaemüügipunktidest esmaspäeviti värsket lehte osta ei saa, siis soovitab ka Rüütsalu lugejale, kes on harjunud seda lehte ostma, teha digitellimus – siis on kindel, et informatsioonist ilma ei jää.