Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) andis videointervjuus Postimehele mõista, et Narvas ei ole punamõrtsukatele pühendatud tänavanimesid ära muudetud seepärast, et kohalikul omavalitsusel ei ole poliitilist tahet. Kui aga on olemas avalik huvi, siis peab selle probleemi lahendamisega tegelema riik.
VIDEOINTERVJUU ⟩ Minister Reinsalu annab mõista, et Narva linnal puudub tahe tegeleda punateemadega (6)
Kas valitsuses on arutatud Venemaa liigitamist terrorismi toetavaks riigiks seoses rünnakutega tsiviilisikute vastu Ukrainas?
Valitsuse tasemel me seda arutanud ei ole, aga kindlasti kõneleme nendel teemadel lähemas tulevikus Ukrainas, kui ma sinna lähen.
Kindlasti on Venemaa Föderatsioon toime pannud terroristlikke akte, nii sõja selles faasis, 24. veebruarist, kui ka varem – nii inimeste hirmutamiseks, tsiviilisikute ründamiseks, ja igasuguse rahvusvahelise sõjapidamise reeglite vastaselt. Selles, et Venemaa terrorismi toetab ja läbi viib, ei ole mingisugust kahtlust.
Valitsuse tasemel seda arutatud ei ole, aga me hindame neid võimalusi ja teeme seda kooskõlas meie kehtiva õigusega ja ka Euroopa Liidu reeglitega terroristlike organisatsioonide määratlemise kohta.
Seoses valitsuse tänase otsusega keelata venemaalastele õppimiseks ja töötamiseks mõeldud viisad – kas see ikka takistab Vene kodanikel transiitriigina Eestit läbida?
Transiitriigina Eesti läbimist see ei takista, on aus vastus. Mis puudutab kolmandates riikides välja antud viisasid, siis Schengeni reegel on, et me laseme need inimesed läbi.
Vastu võetud otsuse järgi Eestisse õppima tulemiseks viisad blokeeruvad ning neid ei väljastata. Eestis muutub blokeerituks ka Schengeni riikides antud viisa alusel väljastatud lühiajalise töötamise režiim.
Valitsuse huvides on Eesti läbimist transiidina tõkestada ning vastavaid ettepanekuid hakatakse välja töötama ja Euroopa liikmesriikidele esitama.
Muinsuskaitseameti juht Liisa Pakosta ütles, et erinevalt teistest punamonumentidest peaks Tehumardi monument püsti jääma. Kuidas sellega jääb?
Ma võtan tema seisukoha teadmiseks. Minu üldpõhimõte on see, et punamonumentidest tuleb Eestis lüüa plats puhtaks ja seda ma ei ole kuskil varjanud. Seda tuleb teha õiguspäraselt ja eksperte kaasates.
Narva linnas on pikalt tulemusteta arutletud punamõrtsukatele Albert-August Tiimannile ja Ants Daumanile pühendatud tänavanimede muutmise üle. Milles seisneb vastava seaduseelnõu mõte, millega tulite koos riigihalduse ministri Riina Solmaniga (Isamaa) välja?
Selle ettepaneku on teinud riigihalduse minister ja ma möönan seda loogikat. Ühe inimpõlve jooksul kõnelesime terroristlikust riigist praeguses Vene-Ukraina sõjaga seoses, aga terroriste ja inimsusevastase ideoloogia eest võitlejaid «mälestame» tänavanimedega. Mis muu otstarve on isikunimelistel tänavanimedel?
On selge, et selleks ei ole poliitilist tahet nendel kohalikel omavalitsustel, kus see jätkuvalt traditsioon on. Kui on olemas avalik huvi, siis peab probleemi lahendamisega tegelema hakkama riik.
Narva linnas on ka teine oluline päevakajaline teema, nimelt puikleb linnavalitsus vastu punatanki monumendi eemaldamisele. Kas ka siin saaks riik initsiatiivi haarata?
Vastav komisjon on riigikantseleis moodustatud. Seadus on ikkagi tööriist ja siis tuleb seda seadust muuta, ka riiklikul tasemel on võimalik seda teha.