Sikkut: EL-i gaasitarbimise vähendamine ületab Venemaalt saadud kogust

Riina Sikkut Foto: Eero Vabamägi

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul on Euroopa Liidu liikmesriikide gaasi tarbimise vähendamise kokkulepe oluline eelkõige seetõttu, et see kogus, mida vähendatakse, ületab Venemaalt Euroopasse tarnitavat gaasikogust.

Euroopa Liidu liikmesriikide energiaministrid kiitsid teisipäeval heaks Euroopa Komisjoni talveks valmistumise paketi, mille eesmärk on saabuval sügis-talvisel perioodil vähendada gaasi tarbimist 15 protsenti.

Juhul, kui gaasiturul tuleb ette tõsiseid tarnehäireid, siis võidakse liikmesriikide otsusega Euroopa Liidus välja kuulutada ka häireolukord, mille korral muutuks see eesmärk kohustuslikuks.

Sikkuti sõnul jõuti komisjoni ettepanekust kuni liikmesriikidevahelise kokkuleppeni vähem kui nädalaga. «See kokkulepe on mõne liikmesriigi jaoks valus. Eesti jaoks seatud eesmärkide täitmine praeguses olukorras ei ole keeruline. Me oleksime oodanud ka teistelt võib-olla isegi ambitsioonikamat lähenemist, aga selle ühtsuse näitamine ja kiire otsus oli olulisem kui see, kas number on 13, 15 või 18 protsenti,» ütles Sikkut valitsuse pressikonverentsil.

Eesti ei ole ministri kinnitusel aprillist saati Venemaalt gaasi saanud. «Koalitsioonilepingus on lisaks kokku lepitud, et valitsus otsustab, et me Venemaalt ka tulevikus gaasi ei tarni. Kui kellelgi selline mõte peaks tulema, et sooviks seda teha, siis on meil olemas alus selle võimaluse äravõtmiseks,» lisas ta.

Eesti Varude Keskus sai valitsuselt rahasüsti

Vaatamata sellele, et tarbimine väheneb, tuleb Sikkuti sõnul endiselt töötada selle nimel, et ka see väiksem tarbimismaht oleks Soome ja Baltikumi piirkonnas kõigi tarbijate vajaduse katmiseks olemas.

Neljapäevasel istungil kinnitas valitsus selleks AS-i Eesti Varude Keskus (EVK) aktsiakapitali suurendamise 38 miljoni euro võrra. Aktsiakapitali suurendamisega antakse Eesti Varude Keskusele finantseerimiskindlus, et leida lahendus kai ehitamisega tegeleva konsortsiumiga lepingu sõlmimiseks ja tagamaks kai ning kogu LNG vastuvõtmise taristu olemasolu selle aasta lõpuks.

Lisaeelarvega eraldatud raha paindlikuks kasutamiseks ja gaasivaru loomiseks pikendas valitsus ka 1 teravatt-tunni jagu gaasivaru loomise eesmärgi tähtaega aasta lõpuni. «Esialgu oli tähtaeg, et see varu tuleb moodustada 30. oktoobriks, sest ka Läti hoidlas, kus me seda hoiustame, saadakse tavapäraselt enne talve see maksimumkogus kätte ja siis hakatakse seda tarbima,» ütles Sikkut. 

«Seekord on selge, et võistlus gaasi pärast käib ja Läti hoidla on oma tingimusi muutnud, lubades hoidlat täita, sinna gaasi juurde pumbata, aasta lõpuni. Novembris-detsembris on seda gaasivõimekust Läti ja Leedu vahelises gaasitorus tekkinud, nii et Klaipedast saab LNGd ka hoidlasse juurde pumbata,» selgitas Sikkut tähtaja pikendamist.