Eesti ja Läti keskmaa õhutõrje ühishange on valmis, kuid rahaotsust veel pole

Eestis toimus õppus Saber Strike 2022, kus harjutati Soome armee kasutuses olevat keskmaa õhutõrjet. Foto: Karl Kraus/Eesti Kaitsevägi

Sisuliselt on riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) ära teinud kõik ettevalmistused keskmaa õhutõrje soetamiseks koos Lätiga ja hanke saaks välja kuulutada kasvõi homme, kuid kaitseministeeriumi esmane plaan – esitada valitsusele konkreetne soovitus selleks nädalaks – lükkub edasi ja ka rahaotsus võib sündida alles riigi eelarvestrateegia arutelude ajal.

Eelmine valitsus otsustas märtsis eraldada 600 miljonit eurot riigikaitse- ja sisejulgeolekule ning sealhulgas leppis ka kokku, et Eesti saab keskmaa õhutõrje võimekuse hiljemalt 2025. aastaks; selle hinnanguline maksumus on 350 miljonit eurot. Ministeeriumile jäi neli kuud, et plaaniga välja tulla ja võimalikud ostuvariandid valitsusele esitada.

Madridis juuni lõpus toimunud NATO tippkohtumisel lõidki Eesti ja Läti kaitseminister Kalle Laanet (RE) ja Artis Pabriks käed, et keskmaa õhutõrje soetatakse koos ja ühishanget hakkab vedama RKIK. Koos ostes saab süsteeme ristkasutada ning õhutõrje komponente omavahel vahetada või laenata. Nelja kuuga on RKIK ka kõik hanke sisulised ettevalmistused ära teinud ja hanke saaks kasvõi homme käima lükata. Selleks peab aga valitsus ametlikult raha eraldama.