Lõhnava kummeli tee rahustab ja aitab peavalu vastu

Lõhnavat kummelit leiab teeradade äärest. Foto: Shutterstock

Mäletan, et minu lapsepõlve kodumurus võidutsesid koos murunurmikaga lõhnav kummel, linnurohi, teeleht ja valge ristik. Kõik neli viimast kujutasid endast koduapteeki. Kuna meil käisid kanad õues vabalt ringi, tagasid nad murutaimede ridades korra ega lasknud ühel liigil liialt vohada.

Lõhnav kummel on tulnuktaim ja teekummel meie põline asukas, kuigi võiks arvata vastupidist. Looduslik levila on Põhja-Ameerika lääneosa Alaskast Põhja-Mehhiko ja Kirde-Aasiani. Arvatakse, et Euroopasse jõudis lõhnav kummel Ameerikast. 1838. aastal mainis prantsuse botaanik A. P. De Candolle lõhnava kummeli päritolupaigana Californiat. Seejärel kohati lõhnavat kummelit Berliinis ja Uppsalas. Pärast seda on lõhnav kummel kiiresti levinud ja tänapäeval leidub teda paljudes maailma maades. Eestis leiti lõhnav kummel esmakordselt 1857. aastal Tartust. Rahvakeeli kannab lõhnav kummel veel nimetusi murukummel, murunupp, kaamel, õunahein, maa-aluserohi, koerakommel.

Lõhnav kummel kasvab õuedel, tallatavatel teedel, teeservades ja äärelinna tänavatel ja mujal, kus leidub kõvaks tallatud pinnast. Taimed on väga tallamiskindlad. Sellise kasvukoha on lõhnav kummel valinud seepärast, et tal on vastav levimisviis: kui ta kasvab teeradadel, astuvad talle kindlasti paljud jalad peale. Jalgade külge saab jätta oma seemned ja nõnda on neil võimalus rännata uude kasvukohta. Kui inimene ja loomad appi ei tule, peab lõhnav kummel laskma oma seemned tuulel laiali kanda.

Lõhnava kummeli vars on püstine, 5–20 cm kõrge, harunev ja tihedalt kaetud lehtedega. Väike kasv on vast põhjus, miks lõhnavat kummelit ei kasvatata suurematel põldudel nagu teekummelit. Samas kui teekummelil tarvitatakse ravimiks ainult õisi, kõlbab lõhnaval kummelil ravimürdiks kogu ladvaosa koos korvõisikutega – seega peaks ravimsaak olema ruutmeetrilt isegi suurem kui teekummelil. Ka teaduslikult on tõestatud, et raviomadustelt on lõhnav kummel igati võrdne teekummeliga. Õitseb juunist septembrini.