Politsei suurendab Ida-Virumaal Narva «vabastamise» kogunemiste tõttu jõudusid

Lilled Narva tankimonumendil. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Täna 78 aastat tagasi hõivas Punaarmee Narva ning ametliku info järgi on linnas planeeritud üks «mälestuspäeva» kogunemine. Vene armee tähtpäeva võimalike spontaansete kogunemiste tõttu teatas politsei- ja piirivalveamet, et suurendab Ida-Virumaal jõudusid. 

«Sõdades langenute mälestamine ei ole Eestis keelatud, kuid ei ole lubatud tähistada ja ülistada neid päevi moel, mis Eesti jaoks seostub okupatsiooniga ja toetab sõda Ukrainas,» tuletas Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi meelde. Tema sõnul on varasematel aastatel kogunetud mälestusmärkide juures Narvas ja selle lähiümbruses.

Kogunemiste tõttu on PPA 26. juulist kuni 4. augustini Ida-Virumaal avaliku korra tagamiseks väljas suurendatud jõududega. Politsei eesmärgiks on veenduda, et mälestamisel ei kasutataks vaenulikku sümboolikat ning tagada, et agressiooni pooldavaid kogunemisi ei toimuks.

Keelatud sümbolite seas on näiteks Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni lipud, Georgi lindid ja NSVL vormirõivad, samuti natsionaalsotsialistliku Saksamaa sümbolid.

Jaoskonnajuht lisas, et spontaanseid kogunemisi võib ette tulla ka sel aastal, mistõttu on oluline meelde tuletada, et Nõukogude Liidu või Venemaa armee sümbolite ja lippude kandmine on keelatud. Ka ei tohi nendel kogunemistel avaldada toetust Venemaa sõjale Ukrainas. «Politsei on väljas suurendatud jõududega ning keelatud sümbolite kasutamisele avalikus ruumis reageerime süüteomenetlusega,» märkis Püvi. 

Narvas taheti tähistada «vabastamise» päeva

Tänaseks on Narvas registreeritud üks avalik koosolek lillede asetamiseks mälestusmärkide juurde. Sündmuse korraldajaks on Larissa Olenina, kes on piirilinnas aastaid 9. mai üritusi korraldanud.

Olenina selgitas Postimehele varem, et kogu päev on väga rahuliku ajakavaga ning päeva esimese poole üritustele kõiki ei kutsutagi. «Me ei reklaami neid. Kutsume sinna kohalikke organisatsioone, ehk need inimesed, kes aastaid juba osalevad selles programmis. Päeva esimeses pooles sõidame sõja mälestuskohtadesse ja viime sinna lilli,» lausus Olenina, kelle sõnul pole Vene lipp ega Georgi lint üritusele oodatud. 

Punaarmee tungis Eestisse ja vallutas Narva 26. juulil 1944 ning Saksa väed taandusid Sinimägedesse. Juulis ja augustis Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel toimunud lahingud on teadaolevalt veriseimad, mis Eesti pinnal kunagi toimunud, neis hukkus vähemalt 37 000 inimest.